Paet: Krimmi okupeerimise ja annekteerimise küsimus ei tohi ununeda

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Välisministeerium

Välisminister Urmas Paet ütles tänasel kohtumisel Tallinnas Saksamaa Euroopa Liidu asjade ministri Michael Rothiga, et Eesti hindab kõrgelt Saksamaa pingutusi Ukraina suveräänsuse tagamiseks.

«Oluline on saavutada Ukraina täielik kontroll oma territooriumi üle ja rahvusvaheline kogukond peab siin olema selgelt toetav,» üles Paet ning lisas, et Ukraina olukorra lahendamise oluline element on Venemaa tahe ja reaalne panus sellesse. 

Välisministri sõnul on tähtis üles näidata igakülgset tuge Ukraina presidendile Petro Porošenkole. «Lisaks vahetule finantsabile, vajab Ukraina ka meiepoolset abi toimiva ja korruptsioonivaba riigi ülesehitamisel,» ütles Paet. «Samuti peame hoolitsema selle eest, et Krimmi okupeerimise ja annekteerimise küsimus ei ununeks, vaid püsiks jätkuvalt päevakorras kuni Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud,» lisas ta.

Idapartnerlusest rääkides ütles välisminister Paet, et tegemist on olulise ning väga vajaliku strateegiaga, mis peab kindlasti jätkuma. «Gruusia rahva laiaulatuslik toetus Euroopa Liiduga lõimumisele, moldovlaste tõusev toetus Euroopa Liidule ning Ukraina rahva reaktsioon Euroopa Liidu ja Ukraina vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamise edasilükkamisele näitavad, et idapartnerluse poliitika on jätkuvalt oluline ja vajalik meie partneritele,» rääkis Paet.

Paeti hinnangul peab idapartnerlus olema partnerite ja Euroopa Liidu vaheline protsess. «Gruusia, Moldova ja Ukrainaga allkirjastatud ELi vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingud on oluline etapp Euroopa Liidu ja partnerite koostöös,» ütles Paet. «Nüüd tuleb keskenduda lepingute kiirele ratifitseerimisele ja efektiivsele rakendamisele ning tähtis on partnerite abistamine selles protsessis,» ütles Paet ning lisas, et Eesti on valmis igakülgselt toetama Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat selles protsessis.

Ministrid rääkisid kohtumisel ka energiajulgeolekust. «Oluline on rakendada Euroopa Liidu energiajulgeoleku strateegia ja leida võimalused energiasõltumatuse suurendamiseks. Regionaalne LNG-terminal ja Balticconnector on Eesti gaasitarnete mitmekesistamise ja energiajulgeoleku tagamiseks olulised projektid,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles