Õppeleping tekitab sisseastujatele esialgu palju segadust

Merilyn Säde
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli vastu­võtu pea­spet­sialist Me­rit Paist.
Tallinna Ülikooli vastu­võtu pea­spet­sialist Me­rit Paist. Foto: Mar­tin Ilu­strumm

Teist aastast järjest tuleb Tallinna Ülikooli õppima asuvatel inimestel sõlmida õppeleping, millest aga paljud ei pruugi teada.

Postimehe toimetuse poole pöördus mitu murelikku tudengit, kes avastasid, et Tallinna Ülikooli õppimaminekuks ei piisa ainult SAISis linnukese tegemisest, vaid selleks tuleb sõlmida ka õppeleping.

Tallinna Ülikoolis sel sügisel magistriõpinguid alustav Tiina rääkis, et tegi SAISis kõik vajalikud toimingud ära ja avastas mitu päeva hiljem ülikooli kodulehte vaadates, et tal tuleb veel ka õppeleping sõlmida.

Ülikooli kodulehele sattus ta üsna juhuslikult ja läks sinna vaid igaks juhuks üle kontrollima, kas kõik vajalik sai ikka tehtud. Kuna Tiina ei õppinud bakalaureuseastmes Tallinna Ülikoolis, tuli talle õppelepingu sõlmimine üsna suure üllatusena.

Lisaks sellele, et talle ei tulnud õppelepingu kohta meilile ühtegi teavituskirja, tekkis tal ka probleeme kodulehel lepingu sõlmimisega, sest vajalikku dokumenti ei lubanud tema arvuti turvariski pärast avada. Pika nuputamise peale sai ta aga siiski lõpuks lepingu sõlmitud ning viimaks ka e‑kirja lepingu sõlmimise ja õppimatuleku kinnituse kohta. Siiski jäi Tiinale arusaamatuks aga see, miks talle õppelepingust varem teada ei antud ja mis oleks saanud siis, kui tal oleks see sootuks tegemata jäänud?

Ilma lepinguta õppima ei saa

Sotsiaaltööd õppima asuv Gäroly ütles, et kuulis õppelepingust esimest korda siis, kui Postimehe reporter tema poole sel teemal pöördus. Pärast seda võttis Gäroly kohe ülikooliga ühendust ja sõlmis lepingu. «Ma ei ole saanud mitte mingisugust informatsiooni selle kohta ja hakkasin alles nüüd selle kohta uurima.»

Tallinna Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Merit Paisti sõnul said kõik tudengid, kellele tuli teade nende ülikooli vastuvõtmise kohta, informatsiooni ka õppelepingu kohta. «Selles kirjas oli, et kõigepealt tuleb neil õppimatulek kinnitada SAISis ja seejärel tuleb sõlmida õppeleping,» rääkis Paist ja lisas, et kiri saadeti välja kindlasti kõigile inimestele. «Võib‑olla suunas meiliprogramm kirja rämpsposti või oli inimene teinud vea SAISi oma meiliaadressi sisestamisel,» arutles Paist.

«Selle kohta on küll informatsiooni tulnud, et mõned ei ole saanud lepingut kodulehel sõlmida, kuid see on enamasti olnud tingitud sellest, et kasutatakse brauserit, millega õppeleping ei avane,» rääkis Paist. Ta lisas, et põhimõtteline viga lepingu avamisel puudub, sest põhjus peitub uuemate brauserite seadetes, mis teatud faile blokeerivad. «Seetõttu tuleb inimestel ise seadeid käsitsi muuta ja failide avamine lubada.»

Sellega seonduvad probleemid on aga tavaliselt lahenenud, sest kui leping on juba koostatud, on sellekohane info ka ülikoolini jõudnud. «Siis on tavaliselt tudengid meiega ühendust võtnud ja oleme seejärel ise neile lepingu meili teel saatnud, et nad saaksid selle allkirjastada,» ütles Paist.

Kui tavapäraselt on tudengid harjunud, et ülikooli õppimamineku kinnitamiseks piisab õppeinfosüsteemis SAIS oma nõusoleku andmisest, siis Tallinna Ülikoolis tuleb teist aastat järjest lisaks sellele ka õppeleping sõlmida.

Peaspetsialist rääkis, et Tallinna Ülikoolis pole võimalik õpinguid alustada, kui õppelepingut pole sõlmitud. «Kuid me oleme enda arvates teinud siiski kõik selleks, et see info inimesteni jõuaks ning augustis saadetakse veel meeldetuletavad kirjad neile, kes lepingut sõlminud ei ole,» ütles ta.

Merit Paist rääkis, et kui varem olid riigieelarvevälised ja riigieelarvelised õppekohad, tuli leping sõlmida ainult eelarvevälistele kohtadele õppima asuvatel inimestel. «Aga eelmisest aastast alates, kui kehtib tasuta kõrgharidus, laseme lepingud sõlmida kõikidel tudengitel,» ütles Paist.

Põhjus, miks tudengitel õppeleping sõlmida tuleb, peitub Paisti sõnul selles, et leping

aitab inimesele lähemalt selgitada tasuta kohal õppimisel õigusi ja kohustusi. «Kuigi ka seaduses on see info kõik olemas, arvame, et kandidaadil, eriti sellisel, kes pole varem meie ülikooliga kokku puutunud, on lihtsam ja kergem seda infot ühest kohast lugeda.»

Leping selgitab tudengile tema õigused ja kohustused ning samamoodi ülikooli omad. Paisti sõnul annab leping õiguse alustada õpinguid ülikoolis ning viib tulevase üliõpilase kurssi õpinguid ja ülikoolielu puudutavate tähtsamate põhi­mõtetega. «Meie arvates on see süsteem ennast õigustanud, sest nii näeb kandidaat ise ka seda, mis juhul tal tuleb õpingute eest maksma hakata, ja siis ei tule see hiljem üllatusena,» ütles Paist.

Tasuta kõrgharidus

Eelmisest aastast alates kehtib Eestis tasuta kõrghariduse süsteem, mis näeb ette, et kui üliõpilane ei täida õppekava sada protsenti ega lõpeta nominaal­ajaga, tuleb tal kukrut kergendada.

«Õppelepingus on kirjas, mis õppekavale inimene tuleb ja mis tingimustel on ülikoolil õigus tudengi käest õppemaksu küsida,» selgitas Paist, et õppe­leping tuleb sõlmida just eelkõige seepärast, et tudeng mõistaks kõiki õigusi ja kohustusi.

Paisti arvates teeb õppeleping üliõpilase ka kohusetundlikumaks ja see aitab vältida vaidlusi, kui tudeng peaks ütlema, et ta ei teadnud mingitest tingimustest midagi. «Siis on meil võimalik öelda, et me oleme omalt poolt teinud kõik, et ta sellest teaks,» ütles Paist.

Nii Tartu Ülikoolis kui ka Eesti Maa­ülikoolis ei sõlmita üli­õpilastega lepinguid, vaid mõlemad ülikoolid annavad üli­õpilasele tema õigustest ja kohus­tustest teada, kui õppima asuja esimest korda õppe­info­süsteemi sisse logib. Seal kuva­takse seadusest tule­nevad tähtsamad õigused ja kohustused ning soovitatakse läbi lugeda ka ülikooli õppekorraldus­eeskiri. Seejärel tuleb üliõpilasel sealsamas süsteemis anda kinnitus selle kohta, et ta on nende materjalidega tutvunud.

Tallinna Ülikooli andmetel oli juuli lõpuks bakalaureuse­õppes sõlminud õppe­lepingu 734 ja magistri­õppes 291 tudengit, mis teeb ligi­kaudu 40 protsenti.

Õppeleping

Tallinna Ülikoolis on õppelepinguid võimalik sõlmida kuni 19. augustini.

Bakalaureuseastme tudengid

•    SAISis on õppimatuleku kinnitanud 1618.

•    Lepingu on sõlminud 734.

Magistriastme tudengid

•    SAISis on õppimatuleku kinnitanud 802.

•    Lepingu on sõlminud 291.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles