Selle aasta jooksul on uppumise tagajärjel elu kaotanud juba 58 inimest, ülikuuma juulikuu jooksul on uppunud 26 inimest.
Perearst: ujujat varitseb kolm suurt ohtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearsti ja Eesti Tervise Fondi juhatuse esimehe Eero Merilindi sõnul on uppumiste põhjused väikestes tiikides ja kraavides vee temperatuuri erinevused - pinnal on vesi soojem ja sügavamates kihtides külmem.
Ülekuumenenud kehaga järsku vette hüpates tekib temperatuuri languse mõjul veresoonte järsk ahenemine ja südame verevarustus võib häiruda ning tekkida võib äge südamepuudulikkus või eluohtlik rütmihäire.
Teine suurem oht on Merilindi sõnul krampide teke lihastes ja eelkõige säärelihases, sest inimene ehmatab ära ja ei oska midagi ette võtta.
Sügavamale vette hüpanuna laseb ujuja kopsudes oleva õhu välja ja kuna jalad ei tööta korralikult, ei suuda inimene ujuda vee pinnale ja tekib õhupuudus ning teadvuse kaotus.
Merilindi väitel võivad väikesed lapsed kaotada teadvuse ja lämbuda juba mõne sekundiga.
Täiskasvanud, kes hindavad oma võimed üle, saavad krambid tavaliselt järve keskel ja kuna kramp on tugev, ootamatu ja väga valus, tekib paanika ning inimene vajub vee alla.
Kolmas suur oht on takerdumine vee põhjas olevatesse taimedesse: jalad jäävad neisse kinni ja õhk kopsudes lõpeb ning inimene lämbub.
Lisaks rõhutas Merilind, et alkoholi tarvitanud inimene hindab oma võimeid üle ja ei käitu adekvaatselt, mistõttu tuleb alkoholi tarvitamisel olla ujumise puhul ettevaatlik.
«Arstina saan soovitada - mitte minna purjus peaga ujuma,» lisas ta.
Eesti Tervise Fond soovitab minna vette rahulikult, aeglaselt harjuda vee temperatuuri erinevustega ning jalakrampide korral mitte sattuda paanikasse.
Vee all ei tohiks õhku kopsudest välja lasta, vaid teha seda alles siis, kui on võimalus uueks sisse hingamiseks.
Ülekuumenenud keha tuleks enne madalas vees jahutada ja alles siis minna ujuma. Pommhüppeid vette ei tohi kindlasti teha ülekuumenenud kehaga ja väikesed lapsed.
Ohtlik on ka õhkmadratsilt ülekuumenenud kehaga vette sukeldumine.
Eesti Tervise Fondi poolt algatati ideekonkurss «Kuidas vältida uppumissurmasid?» ja ideid saab avaldada aadressil http://ehf.ee/minuideed.php.