Eesti eri paigus, peamiselt aga Viljandimaal ja Tallinnas tähistatakse järgmise nädala lõpus mitmesuguste üritustega 25 aasta möödumist Balti ketist.
Balti keti aastapäeva üritused koonduvad Viljandimaale ja Tallinna
16. august 2014, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linn korraldab järgmisel laupäeval algusega kell 20 Viljandi lauluväljakul kontserdi «Balti kett 25», kus Siim Aimla arranžeeritud laule esitavad Ultima Thule, Henry Laks, Mahavok, Liis Lemsalu, Karl-Erik Taukar ja Maarja Nuut. Üritusest võtab osa ka president Toomas Hendrik Ilves.
Vahetult enne kontserti ehk kell 19.30 toimub samas Balti keti velotuuri laupäevase etapi autasustamine.
Viljandimaal asuv Karksi vald tähistab Balti keti aastapäeva koos oma Läti naabervallaga Lilli-Ungurini piiripunktis, kus asub ka üks Balti keti mälestusmärk. Aastapäeva tähistamine algab laupäeval kell 16 käsitöömeistrite laadaga, millele järgnevad kõned ja kontsert. Päev hiljem ehk 24. augustil kell 10 saab Karksi-Nuia keskväljakult alguse Balti keti 25. aastapäevale pühendatud rattamatk Karksi-Nuiast Ruhja.
Tallinna linnavalitsuse korraldatavad Balti keti aastapäeva üritused algavad laupäeval kell 13, mil Rahvarinde Muuseumis esilinastub Toomas Lepa film «Balti passioon». Kell 15 toimub Tallinna raekojas konverents «Balti kett 25» ja linnapea vastuvõtt.
Kell 18 algab Vabaduse väljakul kontsert «Ärgake, Baltimaad», kus astuvad üles Anne Veski, Getter Jaani, Jassi Zahharov, Erich Krieger, ansambel Siim Aimla juhatusel ning ooper-kvartett ja Balti keti koor dirigent Raul Talmari juhatusel. Vahetekste loeb näitleja Raivo E. Tamm. Ansamblit Frankie Animal ja Metsatöll saab kuulata kell 20 toimuval kontserdil Solarise kontserdimajas.
Balti keti 25. aastapäevale toimuvaid üritusi korraldatakse ka teistes omavalitsustes. Samuti käib Eesti, Läti ja Leedu ühisprojektina Balti keti mälestuste kogumise võistlus koolidele, inimeste mälestusi koguvad ka Baltimaade UNESCO rahvuslikud komisjonid ja mäluasutused veebilehel www.thebalticway.eu. Eesti Ajaloomuuseum avab teisipäeval aga Balti ketti meenutava veebinäituse ning lisab Maarjamäe lossis Eesti ajalugu kajastavale suurnäitusele «Iseolemise tahe» Balti keti teemalise installatsiooni.
23. augustil 1989 kogunes ligi kaks miljonit inimest Eestist, Lätist ja Leedust inimketti, et demonstreerida oma vabadustahet ja juhtida tähelepanu 50 aasta möödumisele Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis viis Balti riikide okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt.