Mikser: Balti ketis seistes hirmutunnet ei olnud

Merilyn Säde
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Mikser.
Sven Mikser. Foto: Liis Treimann / Postimees

Sven Mikser rääkis kolmapäeva õhtul presidendi vastuvõtul Kadrioru Roosiaias Postimehele, et Balti ketis osaledes oli ta 15-aastane ning võimsa emotsiooni hulgas hirmutunnet ei olnud.

«Toona Balti keti ajal ei tundnud ma hirmutunnet mitte kordagi, kuid ma olin siis väga noor ka, et kindlalt teada, mis tuleb või millised need ohud olla võivad,» rääkis kaitseminister ja lisas, et noore koolipoisina ei tundnudki ta ilmselt seesugustes olukordades hirmu, kui need, kes on oma elus ka hullemaid asju olid näinud.

«Balti kett oli seesugune ülev hetk ja kui tookord seal kätest kinni seisti, ei olnud ka mingisugust käega katsutavat ohtu,» arvas Mikser.

Mikser seisis 1989. aastal Balti ketis veidi Säreverest Oisu poole, kus nüüd seisab tema sõnul üks Balti keti mälestuskividest. «Sinna sõitsime bussiga, aga tagasi tulin pool teed jala, sest seal oli väga pikk ja aeglaselt kulgev ummik,» meenutas minister. Mikser elas toona Paides ning käis seal koolis ning käest kinni mindi seisma koos oma koolirahvaga.

«Hiljem kuulsin, kuidas kusagilt Rakvere poolt tulijad ei jõudnudki ummiku tõttu päris ketti kohale ja siis nad moodustasid kusagile mingisuguse ketiharu, mis läks Türilt Paide poole ja vist isegi lausa Mäoni välja,» rääkis Mikser muiates.

Minister ütles, et Balti ketis osalemine oli tal ette planeeritud, sest toona võtsid kõik revolutsioonist aktiivselt osa. «Kui tuli teade, et selline aktsioon tehakse meie aastapäeva puhul, siis loomulikult tuli osa võtta.»

«Ma mäletan, et paljudel olid raadiod kaasas ja siis ketis seistes oodati, et Toompealt antaks ürituse märgusõna, mille ütles Marju Lauristin ja selleks oli «vabadus»,»meenutas minister ärevat hetke.

«See oli hetk, kus väga üheselt öeldi, et nüüd ei räägi me enam perestroika toetamisest ja mingisugusest liidulepingust, vaid et me räägime ikkagi sellest, et meil kõigil on eesmärgiks Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine.»

Kaitseminister ütles, et emotsioon oli laes olnud terve selle ja ka eelmise, 1988. aasta suve. «Seda on väga raske sõnades kirjeldada, sel oli selline tollele hetkele ainuomane tunne. Väga võimas ja ülev tunne, et tegelikult on liikvele läinud väga suur jõud,» meenutas Mikser.

Ministri sõnul tulid inimesed alati kokku, kui räägiti Molotovi-Ribbentropi paktist või kui tuldi rääkima sellest, mis on muinsuskaitse seltsil või Rahvarinde algatusrühmal plaanis. Mikser rääkis, et Paides oli kord nii, et kultuurimaja saal, mis oli umbes 400-kohaline, oli rahvast niimoodi täis, et inimesed istusid vahekäikudes.

«Ja iga kord kui öeldi sõna «Eesti», siis tõusid kõik püsti ja aplodeerisid. Nii oli praktiliselt kõikidel üritustel.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles