Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort märkis tänasel aasta esimese poole sisejulgeolekut tutvustaval pressikonverentsil, et lähitulevik toob ministeeriumile ja allasutustele palju tööd seoses euroga.
Siseministeerium: euro annab meile lähitulevikus tublisti tööd
26. juuli 2010, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lähitulevik toob tööd seoses euroga. Uute rahatähtede transport ja võltsimine on kindlasti see, mis on juba meie lähikuude ja –aastate väljakutse. Kuidas tagada turvaline üleminek kroonilt eurole,» selgitas Koort.
Samuti nimetas ta väljakutsena mobiili-ID. «Teeme kõik selleks, et 2011 oleks võimalik läbi viia M-valimised,» ütles Koort.
Elektrooniline piiriületuse järjekord on samuti asi, millega ministeerium on asekantsleri kinnitusel väga palju vaeva näinud. Piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem võimaldab võtta idapiiril piiriületuse ootejärjekorras koha elektrooniliselt ja tulla sõidukiga piiriületuse ootealale pisut enne eeldatavat piiriületuse aega. «Kui see sellisena rakendub, on see unikaalne kogu maailmas ja teised riigid on juba selle vastu huvi tundnud.»
Iga tiigi juurde ei tule valvurit
Aasta esimese poole kohta sõnas Koort, et igaühe vastutus surmade vähenemisel on väga oluline. «Riik ei saa kunagi nii rikkaks ja kunagi ei tule seda aega, et iga talutiigi juures on vetelpäästja ja igal tänavanurgal politseinik. Igaühe vastutus ja tunnetus oma tegude eest on kindlasti see, mis on ja jääb ääretult oluliseks,» rääkis ta.
Liikluses on sel aastal hukkunuid 44, veeõnnetustes 66 ja tulekahjudes 45.
Samas kui vaadata meie asukohta euroliidu kontekstis, siis pilt ei ole asekantsleri hinnangul nii hull. 2007 oli Eesti liiklussurmade poolest tagantpoolt kolmas, täna ollakse euroliidu keskmiste seas. «See on väga suur pingutus, et sinna jõudnud oleme. Loomulikult on jätkuv surmade vähenemine eesmärgiks.»
Koort tõi näiteks ka tulekahjudes hukkunute arvu, mis võrdluses Läti ja Leeduga on jõudnud aastaga paremasse seisu, kuid võrdluses Soome ja Rootsiga on aga on veel pikka maa liikuda. Eestis hukkus eelmisel aastal 100 000 elaniku kohta 4,7 inimest, Lätis 6,45, Leedus 6, Rootsis 1,26 ning Soomes 1,95.
«2001. aastaga võrreldes olema aga jõudud väga-väga palju paremasse seisu. 2001. aastal uppus 135 inimest, tulesurmasid oli 169 ning liikluses hukkunuid 204. Eelmise aasta vastavad näitajad olid 61, 63 ja 100.»
Tööd alustas suurim valitsusasutus
Suurima kordaminekuna nimetas Koort sel aastal tööd alustanud politsei- ja piirivalveameti ühendasutus, mis on ühtlasi Eesti suurim valitsusasutus.
Oluline oli ka siseministeeriumi IT-agentuuri loomine. «Loodi ta küll kaks aastat tagasi, kuid täisvõimsusel hakkas tööle sel aastal. Tema eesmärk on killustatuse vähendamine siseministeeriumi haldusalas,» selgitas Koort.
«Siseministeeriumi eelarve on mitu aastat järjest vähenenud, kuid sellele vaatamata oleme suutnud oma teenuseid pakkuda,» lisas Koort. Tema hinnangul on siseministeerium unikaalne selle poolest, et 72 protsenti eelarvest moodustavad personalikulud. 10 000 inimest peavad oma palka saama ning samamoodi on kallis ka tehnika – laevad, kopterid, päästetehnika. «Eelarve vähenemise tingimustes me oleme hakkama saanud, kui oma jälje see kahtlemata jätab.»