Kui meil oleks piir välja ehitatud, ei peaks me praegu kogu maailmale tõestama, et Kohver võeti Eesti territooriumil kinni, arvab piiriasjatundja Tõnu Raid.
Piiriekspert: Eesti piiri peamine probleem on selles, et seda pole
13. september 2014, 18:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raid: «Kõik räägivad Eston Kohvrist, aga keegi ei räägi sellest, mis piiril tegelikult tegemata on jäetud.»
Aga mis seal tegemata jäetud on, ongi Raidi sõnul kogu asja iva. Ta töötas piirivalves kartograafina üle kahekümne aasta ja räägib, et nägi «seda tantsu pealt», kui 1995. aastal algasid piiriläbirääkimised Venemaa ja Eesti vahel.
Sinna kutsuti nüüd pea aasta pensionil olnud Raid toona tehnilise eksperdina nõu andma.
Niisiis on Eesti-Vene piiril tema sõnul üks suur probleem: seda pole. Õigemini, piiri ei ole koordinaatidega paika pandud ega ka kindlustatud.
Eesti poolel on vaid kaamerad, mille silm iga põõsa taha piki piiri ei ulatud, ja postid.
Kuna Eesti ja Venemaa vahel ei ole siiani suudetud piirilepet ratifitseerida, ei ole võimalik piiriala ka puhastada ja nõuetekohaselt märgistada, ütles Lõuna prefekt Tarmo Kohv mõned päevad tagasi Eston Kohvri müstilist kinninabimist kommenteerides.
Samas võime vaid oletada, kas selgema piiri puhul oleks Kohver kätte saadud või kas vähemalt oleksime saanud tõestada hõlpsamalt, et ta võeti kinni Eesti territooriumil?
Raidi arvates on see piinlik, et me ei suuda täpselt koordinaatidega näidata, kust jookseb Euroopa Liidu välispiir.
«Praegu hüppab meie piiriesindaja vaidluses Venemaaga nagu väike kutsu vastu kahemeetrist seina ja püüab selgitada, mis piiril toimus,» ütles Raid, et isegi kui meil on õigus, ei ole meil ühtegi dokumenti, millele toetuda, et näidata - Eesti piir läheb siit.
Seadus ütleb, et Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon.
Raid: «Ei ole ta suletud ja ei ole ta katkematu, sest sealt ei saaks üle tulla, kui ta oleks suletud ja katkematu!»
Venemaa piiriga on hoopis teine lugu: nagu nõukogude ajal, jääb piirist sisemaale 30-kilomeetrine piiritsooni ala, kuhu kohalikud pääsevad erilubadega ja mida ei tohi müüa välismaalastele.
Kaks ja pool meetrit piirikivist sisemaale jääb post (pildil), mis näitab, mis number kivil on. Selle taga on 20 meetrit lai liivariba, mis püüab kinni ületulijate jäljed. Selle taga on kolm üksteisest eemal okastraataeda.
«Eesti-Vene ajutine kontrolljoon on vaid üksikutes kohtades tarastatud, seda valvatakse tehniliste vahendite ja patrulltegevusega,» on Kohv lõuna prefektist selgitanud olukorda Eesti piiril.
Patrullimas käidi Raidi ametiaja jooksul harva: olulistes lõikudes kord kuni kaks päevas, vähemolulistest lõikudest aga ehk vaid kord nädalas.
Siseministeeriumi vastus, miks Eesti piiril piirirajatisi ei ole, oli:
«Ajutise kontrolljoone valvamine toimub nii tehniliste vahendite kui ka patrulltegevusega. Valveseadmetega tuvastatud ohumärke kontrollib piirivalve patrull. Samuti patrullitakse kontrolljoonel ja selle läheduses igapäevaselt vastavalt ohuhinnangule. Lõikudes, kus ebaseadusliku piiriületuse risk suurem, on ka füüsilised tõkked, kuid nagu mujal Euroopas, ei ole ka Eestis piir kõikjal tarastatud, vaid on piiripostidega märgitud.»