Kui tulevast aastast alustavad tegevust piirivalve kiirreageerimisüksused, siis küsivad piirivalveametile lähedal olevad isikud, miks kaotati alles hiljuti piirivalve valmidusüksused, mis samuti kõrgema väljaõppe eest vastutasid.
Piirivalvurite koolitusüksused kaotati hiljuti
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
2. oktoober 2014, 22:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevast aastast alustavad tegevust piirivalve eriüksused - kiirreageerimisüksused, mis baseeruvad Narva ja Piusa kordonis. «Suure tõenäosusega kolmandaks asupaigaks saab olema Tallinn, suure tõenäosusega tekib ka merevõimekus,» lisas siseminister Hanno Pevkur.
Samas on paljud politsei- ja piirivalveameti (PPA) tööga kursis olevad inimesed välja toonud, et sarnased piirivalve valmidusüksused lammutati alles hiljuti laiali. Üksused said tõsisemat väljaõpet ning käisid aeg-ajalt kokku harjutamas.
Viitseadmiral ja kunagine piirivalveameti juht Tarmo Kõuts kinnitas, et valmidusüksused loodi 1990ndate lõpus, et olla valmis reageerima, kui üle piiri tuleb massiliselt immigrante, mille pärast muretseti. Kõuts rääkis, et neid treeniti spetsiaalselt ja ka varustus oli piirivalvuritel parem.
PPA arendusosakonna piirivalve kolonelleitnant Priit Järvpõld kinnitas, et valmidusüksuseid loodavate kiirreageerimisüksustega siiski võrrelda ei saa. «Aasta esimeses pooles tegevuse lõpetanud valmidusüksused olid sisuliselt koolituskeskused, milles tööl peamiselt täistööajaga instruktorid ja nende juures käisid kordonitest ja piiripunktidest inimesed täiendõppel. Samal ajal pidi kordon või piiripunkt hakkama saama vähemate inimestega,» kirjeldas Järvpõld. Samuti oli tema sõnul Valgast koolituse kõrvalt idapiirile reageerimine väga aeganõudev ja ressursimahukas.
Juunis ja septembris loodi PPA piirivalve tööliinis operatiivteenistused Narva ja Piusale, mille baasilt alustavad järgmise aasta alguses kiirreageerimisüksused. Lisaks plaanib PPA üksustesse inimesi ka juurde värvata.
«Need (kiirreageerimisüksused – toim.) saavad olema igapäevaselt mehitatud üksused, mis on kordonitele ja piiripunktidele reaalseks tugijõuks. Kiirreageerimisüksuse ülesandeks on reageerida sündmustele välispiiril, toetada välispiiril patrull- ja vaatlustegevust ja piirijuhtumite lahendamist,» kirjeldas Järvpõld. Tema sõnul saab neid ametnikke kaasata ka piiripunktides, maa-ala sulgemisel, kompensatsioonimeetmete rakendamisel, otsingutel või muude operatiivselt täiendavat ressurssi nõudvate olukordade lahendamisel.
«Ükskõik, mida praegu ette ei võeta piirivalve tugevdamiseks, see on hea, kuna antud hetkel ei ole piirivalve probleemiks vaid metsa kasvanud piirjoon, vaid ka alamehitatus ja piirivalve sotsiaalne staatus politseiametis,» arvas Tarmo Kõuts.
«On absoluutselt selge, et piirivalve praeguse mehitatuse juures me ei ole küllaldaselt efektiivsed roheliste mehikeste sündroomi vastu,» arvas Kõuts.
Ta rääkis, et praegu valvab idapiiri vähem kui 700 inimest, kellest pooled tegelevad piiripunktides dokumentide kontrollimisega. Kuna töö käib kolmes vahetuses, siis töötab korraga piiril vaid üle 100 inimese.
«Kui me piirivalve rajasime, siis oli ainuüksi Narva linnas 400 piirivalvurit, kelle töö ei olnud passikontroll, vaid piiri valvamine. See oli Eesti riigi füüsiline kohalolek piirkonnas, kus Vene riigi infoväli mõjutab inimesi palju rohkem kui Eesti riik suudaks seda kunagi teha,» ütles Kõuts.