Kooseluseadust pooldav IRLi poliitik Eerik-Niiles Kross leiab, et on ilmselt oma seisukohti erakonnas ebaedukalt kaitsnud ning lubab hoolt kanda, et ka IRL jõuaks vähemuste õiguste kaitsmises sallivaks.
Kross lubab IRLi vähemuste suhtes sallivamaks muuta
8. oktoober 2014, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erakondadesse koonduvad pigem poliitiliselt aktiivsed ja väljakujunenud seisukohtadega inimesed. Oleks veider, kui kooseluseaduse ümber toimuv debatt IRLi liikmeid külmaks jätaks. Ma usun, et see loksutab ja ka mõjutab erakonda samamoodi nagu kogu Eesti ühiskonda,» pidas Kross eri arvamusi loomulikuks.
«Palju on neid, kes alles kooseluseaduse arutelu tõttu on hakanud oma seisukohti ses asjas kujundama. Selles mõttes näen sellises loksutuses ka positiivset. Väga paljud ülepingutatud reaktsioonid ühiskonnas tulenevadki pigem teema tundmatusest. Kui inimestel pole olnud vajadust nende asjade üle mõelda ja teema on tundmatu, siis reageeritakse emotsiooni, instinkti ja hirmude pealt,» arvas Kross.
«USA-s seadustati rassidevaheline abielu lõplikult 1967. aastal. Võttis 28 aastat, enne kui enamus ameeriklastest hakkas seda arvamusküsitluste järgi lubatavaks pidama. Eelarvamused ja hirmud võivad elada kaua ja nende vastu aitab ainult avatud arutelu ja mõistmine mõlemalt poolt.»
Kahjuks on suur osa kooseluseaduse debati argumentidest mitte ainult hirmudele üles ehitatud, vaid koguni võimendavad neid
«Kahjuks on suur osa kooseluseaduse debati argumentidest mitte ainult hirmudele üles ehitatud, vaid koguni võimendavad neid. Poliitikute ülesanne peaks olema kõigepealt endale asjad selgeks teha, aus seisukoht kujundada ja siis seda oma valijatele selgitada,» märkis Kross.
Küsimusele, kuidas ta suhtub erakonna käitumisse kooseluseaduse menetlusel ning vastuseisu sellesse, vastas Kross: «Ilmselt olen ka IRLi sees oma seisukohti seni ebaedukalt selgitanud. Arvan, et avatud rahvuslus on Eesti jaoks õige maailmavaade, see ei saa aga olla seostatav vaenamisega. Nii nagu enamike poliitikatega, ka vähemuste õiguste kaitsmine ei pea mitte ainult olema, vaid ka näima salliv. Ma kavatsen hoolt kanda, et IRL liigub ka sisemistes aruteludes nimelt selles suunas,» lubas ta.