Valitsus tegi tänasel kabinetiistungil põhimõttelise otsuse tulla vastu Ameerika Ühendriikide palvele ja võtta vastu üks hetkel Guantanamo kinnipidamiskohas viibiv inimene. Eestis pääseb ta pärast varjupaigamenetluse lõppu vabadusse.
Valitsus otsustas võtta vastu ühe Guantanamos kinnipeetava
9. oktoober 2014, 11:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnipeetavat ei ole kuriteos süüdi mõistetud.
Välisminister Urmas Paet selgitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et see on isik, kellele pole suudetud süüdistust esitada. «Samas ei saa ta minna tagasi kodumaale, kuna seal võiks teda ähvardada represseerimine. Samasuguse põhimõtte järgi on palju riike Guantanamos kinni peetud inimestele varjupaika andnud,» ütles minister.
Siseminister Hanno Pevkur ütles, et isikuga seotud protseduurid on sarnased teiste Eestis varjupaika taotlevate inimeste omadega. Turvakontrollid inimese kohta on julgeolekuteenistustel eelnevalt tehtud. Valiku isiku osas, kes vastu võetakse, sai teha Eesti.
Seda, mis soost inimene on või mis riigist pärit, keeldusid ministrid isikukaitsele viidates avaldamast, rõhutades veelkord, et tegu on inimesega, keda päritolumaal võib ähvardada represseerimine.
«Selle isiku õigus on saada meie poolt hästi koheldud. Kui ta Eestisse saabub, on meie korraldada võimalikult sujuv taasühiskonnastamine,» lausus Pevkur. Seetõttu oli tal palve ajakirjandusele, et ei hakkaks toimuma klaperjahti, inimesed ei käiks tänaval ringi mõeldes, kes võiks olla see endine Guantanamo vang.
Millal isik Eestisse jõuab, ei osanud ta öelda, sest täna tehti alles põhimõtteline otsus, edasine selgub töö käigus.
Siseminister Hanno Pevkur ütles, et temaga seotud protseduurid on sarnased nagu teiste Eestis varjupaika taotlevate inimeste omad.
Paet märkis, et Eesti on seda meelt, et Guantanamo vangla sellisel kujul tuleb sulgeda ning seetõttu on loomulik, et eri riigid USAle abi osutavad. «Vangla sulgemine ja nende isikute eluga edasiminek on inimõiguste seisukohast oluline,» lisas Paet.
Pevkur selgitas ka, et isik pole ühiskonnas ohtlikum kui mõni teine, sest sama hästi võivad inimesed vorstisabas seista külg külje kõrval mõne endise vangiga, kes on kandnud karistust näiteks tapmise eest.
Samas tõdes ta, et kõikide vangide puhul on julgeolekuriskid olemas, neid on püütud kaardistada, ennetavalt minimeerida ning need tegevused jätkuvad ka sel hetkel, kui inimene jõuab Eestisse.
Paet omakorda rääkis, et aastas jõuab Euroopasse kümneid tuhandeid põgenikke, kelle tausta kohta ei teata suurt midagi. Selle isiku tausta teatakse aga küll. Kindlasti ei suhtuta temasse aga kui tavalisse varjupaigataotlejasse, vaid tegevusi riskide ennetamiseks on rohkem.
Küsimusele, kas Guantanamost vabastatav isik võib Eestisse hiljem ka oma pere kutsuda, vastas Paet, et rahvusvahelise õiguse järgi on tõesti perede ühinemine võimalik. «Aga seda mitte enne, kui kõik protseduurid korda saadavad. Ja see pole mingi automaatne tegevus,» lisas ta.
Ei ole seotud NATO kaitsega
Ministrid kinnitasid, et Guantanamo vangi vastuvõtmine ei ole seotud tingimusega, et Eesti oleks NATO poolt turvaliselt kaitstud. «Nendel asjadel üks-ühest seost ei ole,» lausus Paet ja rõhutas, et otsus on seotud kahe riigi sõbraliku läbisaamisega. «Sõber ikka teeb teise heaks aeg-ajalt midagi.»
«Kindlasti see ei ole seotud sellega, et me võtame vastu ühe inimese sealt [Guantanamost – toim.] ja siis on NATO kontekstis meil midagi paremini. Need asjad ei ole seotud. NATO kollektiivkaitse põhimõte, artikkel 5 on kehtinud, kehtib ja jääb kehtima sõltumata sellest, kuhu riikidesse inimesed Guantanamost saavad elu jätkama minna.»
Pevkur rõhutas samuti, et vestlused Guantanamo vangist pole olnud kunagi seotud teiste julgeolekuteemadega.
Kaitseminister Sven Mikser lisas, et julgeolekus ja diplomaatias on kindlasti palju vähem vorst-vorsti vastu kauplemist, kui ette kujutatakse.
Urmas Paeda sõnul on Guantanamo endisi vange vastu võtnud 52 riiki, neist enamik on võtnud tagasi oma kodanikke. Nende seas on aga juba 19 riiki võtnud vastu mitte oma kodanikke, vaid teiste riikide omi. «Euroopa Liidu riike olnud 14, lisaks ka muid demokraatlikke riike, mis Euroopa Liitu ei kuulu,» loetles välisminister.