Rahvaliitlase Ester Tuiksoo sõnul tuleb nõustuda seisukohtadega, et kõrghariduse tase on üldiselt kesisemaks läinud ning seda nii õppeprotsessi kui ka selle tulemuste osas.
Tuiksoo: erakõrgkoolid on sundinud alandama ka suurte ülikoolide latte
8. august 2010, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist ei ole aga kindlasti ühe või teise ametniku ehk õppejõu lapsuste ning kompetentsiga – see protsess on käima pandud oluliselt varem ja täna hakkame saama ning ka maitsma selle vilju,» leiab Tuiksoo.
Terminoloogilisele segadusele, näiteks rakenduskõrgharidusõppe olemus üldse, lisaks pääses Tuiksoo sõnul laviinina valla kõikvõimalike erakõrgkoolide loomine.
«Sageli on see õpe seal akadeemilisest üsna kaugel, selles mõttes võib praeguse haridusministri tegevust nende piiramisel ainult tervitada,» lisab Tuiksoo.
«Ka meie tunnustatud ülikoolid on selles üldises võidujooksus olnud sunnitud tegelema teadustegevuse asemel kommertsiga ja kui nüüd võrrelda kommertstegevust teadustegevuse või üliõpilaste ettevalmistamisega kasvõi huvidest lähtudes, pole head ju loota.»
«Kui üliõpilast või õpilast käsitleda kliendina, kel on alati õigus, ja õpetajat-õppejõudu teenindajana, siis on ju nende huvid diametraalselt erinevad – üks püüab vähem maksta ja rohkem saada, teine vähem anda ja saada rohkem raha,» arvab Tuiksoo ja lisab, et see loogika kooli aga ei kõlba ja pideva retoorika asemel konkurentsist rääkimine võiks asenduda hoopiski reaalse koostööga selle kõige paremas tähenduses.
«Mis puudutab kutsekoolide ja üliõpilaste suhet, siis see peab olema paika pandud mitte kellegi ennustuste kohaselt, vaid lähtekoht peab olema reaalne vajadus – selle väljaselgitamine on aga täppistöö ja hiromantlus võib kalliks maksma minna.»
«Seega – kindlaks tuleb teha suundumused, valikud ja võimalused, määrata loomulikult ka alternatiivid ja selle alusel ka tegutseda, koolis primaarseks peab muutuma õpilase areng, mitte pelk õppekavade täitmine ja koht mingis edetabelis ning sellele peavad olema allutatud kõik kõrvalprotsessid,» arvab Tuiksoo.