Ühendriikide vahevalimistel suurendasid vabariiklased oma ülekaalu esindajatekojas ning saavutasid uuesti kontrolli ka senati üle. Postimees annab ülevaate, miks tulemused USA poliitikat järgnevatel aastatel oluliselt mõjutavad.
Miks USA vahevalimised on olulised?
5. november 2014, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavustel vahevalimistel valisid ameeriklased uuesti 435-kohalise esindajatekoja koosseisu, 36 senaatorit sajast, 36 osariigi kuberneri ning enamuse osariikide parlamendid. Lisaks hääletasid valijad paljudes osariikides erinevate seadusalgatuse üle, näiteks avaldati Oregoni osariigis ja Washingtonis toetust kanepi legaliseerimisele. Muu hulgas lasti valijail otsustada ka veel abordi ja geiabielude, aga ka relvaseaduste, lõhepüügi ja karuvõitluse üle.
Juba vahevalimiste eel oli pilt üsna selge esindajatekojas, mis läks juba 2010. aastal uuesti vabariiklaste kontrolli alla. Vabariiklastel õnnestus seal oma esindatust veelgi suurendada. Kui varem oli vabariiklastel 435-kohalises esindajatekojas 234 mandaati, siis uues koosseisus saavad vabariiklased viimastel andmetel saata 242 ja demokraadid 174 esindajat.
Olulisemad muudatused toimusid aga kongressi teises kojas ehk senatis. Sajakohalises senatis oli tänavustel vahevalimistel mängus veidi rohkem kui kolmandik kohtadest, täpsemalt 36 kohta. Kui enne kontrollisid senatit demokraadid, siis valimiste tulemusena läheb kontroll selle üle vabariiklastele. Uues senati koosseisus on vabariiklastest senaatoreid vähemalt 52.
Järgneva kahe ametiaasta jooksul on demokraadist presidendi Barack Obama administratsioon sisuliselt halvatud.
USA kahekojalise parlamentaarsüsteemi loogika järgi tagab senat stabiilsuse ja pikaajalisema trendi poliitikas. Erinevalt esindajatekojast valitakse senat kolmes järgus kolmandiku kaupa. Lisaks võivad toimuda ka erakorralised valimised, näiteks kui mõni senaator sureb.
Seejuures valitakse iga senati kolmandik kuueks aastaks. Nii on senatienamuse kaotus pikaajalisema efektiga kui enamuse kaotus esindajatekojas, sest viimane valitakse iga kahe aasta järel ning esindab seetõttu rahva hetke-eelistusi.
Enamuse kaotus senatis tähendab demokraatide jaoks seda, et järgneva kahe ametiaasta jooksul on demokraadist presidendi Barack Obama administratsioon sisuliselt halvatud.
Vabariiklaste enamus nii esindajatekojas kui ka senatis pärsib Obama poliitika tegemise võimet, eriti sisepoliitika osas, kus seaduste ja initsiatiivide läbisurumine saab Obama jaoks olema väga keeruline. Võib oodata, et vabariiklaste enamusega kongress hakkab Obamale peale suruma oma agendat.
Kuigi sisepoliitiliselt on presidendil nüüd järgneva ametiaja jooksul keeruline oma soove ellu viia, siis välis- ja kaitsepoliitika on valdkonnad, kus USA presidendi volitused on kõige suuremad ja milles riigipea sõltub kõige vähem kongressist. Seetõttu võib oodata, et Obama tähelepanu keskendub varasemast enam just neile valdkondadele.
Tasub märkida, et vahevalimiste järel keskendutakse Ühendriikides juba 2016. aasta presidendivalimistele.