Praegu Rootsi metsades harjutavad 50 eestlast kuuluvad nende 2400 sõduri hulka, kes peavad alates jaanuarist olema valmis Euroopa Liidu otsuse korral 10 päevaga kas või ekvaatori taha kriisikoldesse sõitma.
Täna Postimehes: eestlased valmistuvad Lõuna-Rootsis humanitaarkriisiks
9. november 2014, 20:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui transpordilennuk C-130 Hercules neljapäeval Uppsala sõjaväelennuväljalt koos kiirabiauto ja ligi poole tonni pudeliveega Lõuna-Rootsi poole suundus, võis see kõrvaltvaatajale tunduda umbes sama mõtekas tegevus nagu limusiiniga posti vedamine. Kiirabiautosid leidub ka kohapeal ja vett on taevast tulnud viimased viis päeva.
Kaks kiivristatud parameedikut ei leidnud olukorrast aga midagi naljakat. Juba teist päeva pole lennuki kõhu alt mööda tuhisev ala nende jaoks mitte Rootis heaoluühiskond, vaid humanitaarkatastroofi all ägav riik nimega Bogaland, kus röövitakse politseinikke, tapetakse kohalikke ja pannakse üles teetõkkeid. Õppuse stsenaariumi järgi on parasjagu kriisi 60. päev. Lennu sihtkohas, 450 kilomeetri kaugusel asuvas välibaasis, on keegi kolleeg saanud eluohtlikke kuulihaavu.
Täpselt selline võib olla meedikute argipäev ka konfliktipiirkonnas, näiteks mõnes Aafrika kriisikoldes, kus tagalast välibaasi ei vii ükski tee või on neil sõitmine liialt ohtlik.
«Me oleme humanitaarmissioonile nii lähedases olukorras kui võimalik,» kirjeldab Põhjala lahingugrupi ülema asetäitja, Iiri kolonel Howard Berney otse kriisi epitsentris, Hagshulti lennubaasis. «Valitsus on teovõimetuks muutunud ja kohalikele elanikele valmistavad peavalu mässajad. Pidevalt on oht süütutele tsiviilelanikele. Sedasorti stsenaariumi saab siduda hetkel paljude maailma paikadega.»
Tõtt-öelda tulebki seda teha, sest lahingugrupile seatud nõuded näevad ette, et üksus peab küsimusi esitamata olema valmis missiooniks mistahes riigis 6000 kilomeetri raadiuses Brüsselist. Berney sõnul on seetõttu oluline, et eri riikide sõdurid õpiks nende päevade jooksul laitmatult koostööd tegema.
Näiteks peavad maastikul liikuvad Leedu üksused olema võimelised vastu võtma ja tõlgendama Rootsi hävitajatelt saadetud otsepilti. Soome evakuatsioonikopterite meeskonnad tegelevad mannekeenide asemel elusate sigade ravimisega. Tsiviil-militaarkoostöö tiimidel tuleb aga rahustada kohalikke maaomanikke kehastavaid näitlejaid, kes ihkavad sõdureid oma maalt minema kupatada.
Pikemalt loe tänasest Postimehest!