Riigikontrolör Alar Karis ütles eile kesköösel parlamendis riigikontrolli aastaaruandest rääkides, et täitevvõimu tegevus peab olema teaduspõhisem ning just riigikogu saab seda täitevvõimult nõuda, jättes näiteks aktsepteerimata puudulike mõjuhinnangutega eelnõud või ühekülgsed eduaruanded.
«Olen siin saalis ka varem öelnud, et eriti peaksid riigikogu koalitsiooniparteide esindajad olema huvitatud sellest, et täitevvõimu tegevus oleks teaduspõhisem. Teen seda veel kord, laiendades mõtet kogu riigikogu koosseisule tervikuna,» ütles Karis öisel istungil ja rõhutas, et just riigikogu saab täitevvõimult teaduspõhist käitumist nõuda.
Karise sõnul on riigikogu liikmed need, kes teevad lõpuks otsuse suurte reformide kohta, ja nemad saavad dikteerida ka reformide tempo. «Riigikontroll tahab selles töös olla teile jätkuvalt kasulik partner, seda ka käesoleva ülevaatega,» lausus ta.
Karis rääkis hiljuti Põhjamaade kõrgeimate auditiasutuste hulgas tehtud võrdlevast uuringust, mille käigus andis oma hinnangu tulemusauditite mõju kohta ligi 120 Eesti ametnikku, kes on riigikontrolli audititega sisuliselt kokku puutunud.
Tema sõnul selgus, et riigikontrolli tulemusauditit peetakse üsna suures ulatuses muutusi põhjustavateks, eriti võrdluses teiste Põhjamaadega. «Ning teiseks, väga selgelt eristub Eesti sellega, et riigikogu liikmed ei kasuta auditites esitatut, et kutsuda esile muudatusi ja panna täitevvõimu oma tegevuse tulemuste eest vastutama,» lausus ta.
Karise sõnul on seejuures halvas mõttes eredaks näiteks riigieelarve kontrolli komisjoni istungil sel aastal toimunud arutelu, kus käsitleti riigikontrollis tehtud e-tervise auditi tähelepanekuid ning kus osalesid komisjoni liikmete kõrval Eesti tervishoiuvaldkonna juhid ja tippametnikud.
«Sotsiaalministeerium saatis oma esindajana arutelule osakonnajuhataja ülesandeid täitva ametniku. Ametnik, kes oli sellesse keerulisse olukorda pandud, oli tubli, aga ühtegi siduvat lubadust olukorra muutmiseks ei saa ükskõik kui tubli ametnik riigikogule ministri eest anda. Ja see, austatud riigikogu liikmed, ei ole vastuvõetav käitumine, sellega ei tohiks leppida teie ja ei saa leppida riigikontroll,» ütles Karis.
Edaspidi kutsus ta pidama arutelusid riigikontrolli auditite üle kantsleri või ministri osavõtul, sest põhiosa kontrollaruande soovitustest on suunatud ministrile. «Samuti eeldan, et riigikogu ja riigikontrolli tulemuslik koostöö toob kaasa suurema nõudlikkuse valitsuse esitatud info suhtes. Me ei tohi leppida sisutühjade aruannete ega õõnsate selgitustega, mis ei anna meile tõest ülevaadet olukorrast ning mille koostamiseks on kulutatud tarbetult aega ja maksumaksja raha,» lausus riigikontrolör.