Riigikogu võttis täna 55 poolt- ja 32 vastuhäälega vastu puudega inimeste meeleavaldusi ning proteste esile kutsunud töövõimetoetuse seaduse eelnõu.
Pahameelt tekitanud töövõimereform sai seaduseks
19. november 2014, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda ning on osa töövõimereformist.
«Sellist poolikut mõjuanalüüsideta reformikava, mis muudab enam kui kümnendiku Eesti inimeste elu ja saatust, sarnanedes rohkem eksperimendiga, seda kindlasti Keskerakond toetada ei saa,» ütles Marika Tuus-Laul (Keskerakond) eelnõu kritiseerides. Ta arvas, et see jätab puuetega inimesed toetustest ja teenustest ilma ja muudab erivajadustega inimeste elu lähiajal veelgi raskemaks, kui see praegu on.
Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) polnud selle kriitikaga nõus. «Tegelikkus on aga selles, et kahe seadusega ei saa teps mitte muuta riigikogu sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning tervishoiu- ja haridussüsteemi takkapihta. Jah, nii mõndagi on kinni piiriülestes seadustes ja rakendusaktides. Jah, ka neid on vaja ajapikku muuta. See aga ei anna alust tuulde lasta ligi kolmeaastaseid tihkeid ühistöö tulemusi ja Euroopa Sotsiaalfondi miljoneid, mida saaksime erivajadustega inimeste ühiskonnaellu tagasitoomiseks täna kasutada.»
Reformierakonna liige Jüri Jaanson avaldas arvamust, et põhjaliku menetluse käigus on jäänud alles veel vaid põhimõtteliselt vastasseisud, mis taanduvad pigem maailmavaatelistele arusaamadele kui objektiivsele hinnangule, kuidas peaksime erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste tugisüsteemide reformimise ellu viima ja sellega edasi minema. «Oleme punktis, kus ei maksa enam argumendid, vaid usk, kas reform toodud kujul käivitub.»
Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja sobiva, s.o terviseseisundile vastava töö leidmist.
Seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Eesmärk on töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema.
Riigikogu teise lugemise käigus tehtud muudatused näevad ette töövõime hindamisega kaasnevate erivajadusest tingitud lisakulude hüvitamise, kui töötukassa saadab inimese arsti vastuvõtule. Samuti tõstetakse sissetuleku piiri, millest alates hakatakse osalise töövõimega töötaja toetust vähendama. 641-eurose kuusissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama alates 960-eurosest palgast.
Muudatuse järgi ei saa töötukassa töövõimetoetuse maksmist enne peatada, kui pole välja selgitatud, miks inimene ei ole tööotsimisel aktiivne olnud. Sõltumata tema aktiivsusest tööturul, saab ta tervisealast rehabilitatsiooniteenust igal juhul.
Nii tööd otsivad kui ka tööl käivad osalise töövõimega inimesed, kes hakkavad töötukassa kaudu rehabilitatsiooniteenust saama, võivad edaspidi saada töövõimet toetavaid, tervist paremaks tegevaid teenuseid tänase 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas.
Seadus näeb ette vähemalt 1000 töökoha loomise avalikus sektoris vähenenud töövõimega inimestele 2020. aastaks.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal.