Riigikogus läbis tuleva aasta riigieelarve eelnõu täna teise lugemise, lõpphääletusele peaks eelarve jõudma 10. detsembril.
Riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise nagu lepase reega
19. november 2014, 22:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tavaliselt on riigieelarve eelnõu teine lugemine kaasa toonud ööistungeid, siis seekord opositsioon neid ei korraldanud. Siiski esitasid eelnõu suhtes kriitiliselt meelestatud opositsioonisaadikud rahanduskomisjoni esimehele küsimusi, pidasid läbirääkimistel kõnesid ja palusid täiskogul läbi hääletada komisjoni toetuseta jäänud muudatusettepanekuid. Samuti tegi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Kokku kestis eelarvearutelu kuus ja pool tundi.
Rahanduskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev ütles eelarvemenetlusest rääkides, et opositsioonisaadikud ja -fraktsioonid esitasid eelnõule tähtajaks 23 muudatusettepanekut, millest ükski ei pälvinud komisjoni enamuse toetust. Tema sõnul olid enamasti põhjuseks muudatuste katteallikad.
Opositsiooniline Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) soovis oma muudatusteks vajaliku raha saada nii ministeeriumide tegevuskulude vähendamisest kui valitsuse reservist. Vassiljevi sõnul on valitsuse reservi planeeritud rahandusministeeriumi väitel samas kulutusi, mis muudavad pildi teistsuguseks, kui esmapilgul tundub.
«Ehk siis seal on Euroopa Liidu tagasimaksed, IT-agentuuri rahastamine läbi RKASi ja ka näiteks siseministeeriumi tõstukautod ning talvise navigatsiooni kulutused. Nii et seetõttu see reaalne reserv, mis jääks nii-öelda ettenägematuteks kuludeks, on märkimisväärselt väiksem kui meile riigieelarves esitatud arv reservi rea peal,» selgitas ta.
Keskerakond nägi umbes 70 miljonit eurot vajavate muudatuste katteallikana tulumaksumäära üheprotsendilise langetamise ärajätmist, mida komisjon samuti ei toetanud. Vassiljevi sõnul on tulumaksumäära langetamise otsus tehtud aastaid tagasi ning selle jõustumiseni on jäänud vähem kui kaks kuud.
«Nii et tõenäoliselt ei oleks see väga mõistlik ajaperspektiiv seda tulumaksu 20 protsendilt 21 protsendile tõsta. Kuigi, mis siin salata, komisjonis toodi meile ka ajaloost näiteid, kus on tõstetud maksumäärasid veel kiiremini ja tegelikult ka eelarveaasta keskel,» märkis ta.
Hiljem täpsustas Vassiljev saadikute küsimustele vastates, et tema isiklikul hinnangul olnuks tulumaksumäära langetamise ärajätmine pikema etteteatamise puhul mõistlik ja seeläbi eelarvesse jäänud 70-75 miljonit saanuks paremini kasutada. «Mulle isiklikult tunduks sümpaatsem näiteks tulumaksuvaba määra tõstmine, mis selles eelarves ka 10 euro võrra tõusis, aga selle 70 ja natuke peale miljoni eest oleks saanud seda päris tublisti lisaks tõsta. Aga noh, see on koalitsioonilepingu hind,» nentis ta.
Vassiljevi sõnul tuli sotsidel tulumaksumäära langetamise otsusega leppida selleks, et tõsta lastetoetust. «See oli ka põhjus, miks tegelikult tuleb meil siis leppida sellega, et see otsus, mis 2011. aastal tulumaksumäära osas tehti, kehtima jääb ehk siis seda muuta ei saa. Rahanduslikus mõttes, nagu mainisin, ei kõla loogiliselt, poliitilises mõttes kõlab,» ütles ta.
Omalt poolt tegi rahanduskomisjon riigieelarvesse ühe mahuka ettepaneku, mis koosneb peamiselt eri ministeeriumide valitsemisalade sisestest tehnilistest muudatustest.
«Suurem osa neist muudatustest, nagu mainisin, on tehnilised, paljud seotud eri ministeeriumide palgakulude viimisega õigele reale, sest kipub nii olema, et täpne palgatõus selgub viimastel valitsuse istungitel ja osa ministeeriume, kus need palgatõusud on eri eelarveridadel, ei pruugi suuta neid eelarve esitamiseks täpses arvus õige rea peale tõsta,» selgitas Vassiljev ja lisas, et peale selle otsustas komisjon suunata piirialadele kokku pea kaks miljonit eurot lisavahendeid.
Teise lugemise järel peab komisjon tema sõnul leidma veel vähemalt kuus miljonit eurot riigikohtu otsusest tulenevalt erakoolide rahastamiseks. «Olin täna ühenduses sel teemal ka haridus- ja teadusministriga ja rahandusministeeriumiga koostöös on ministeerium jõudnud ettepanekuni, millega nad meie poole pöörduvad ja loodetavasti on võimalik see temaatika lähinädalatel ära lahendada,» ütles rahanduskomisjoni juht.
Riigieelarve eelnõule saab kolmandaks lugemiseks muudatusettepanekuid esitada 27. novembri õhtuni. Lõpphääletusele peaks 2015. aasta riigieelarve tulema 10. detsembril.