Riigikogu võttis täna vastu uue riigilõivuseaduse, mis muu hulgas kergitab järgmise aasta algusest nii passi ja ID-kaardi kui teiste dokumentide väljastamise eest nõutavat riigilõivu.
Riigikogu toetas dokumentide riigilõivu tõstmist
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja selle vastu oli 30 riigikogu saadikut.
Uus seadus tõstab isikut tõendavate dokumentide riigilõivu määrasid keskmiselt 22 protsenti. Rahandusministeerium märkis tõusu põhjendades, et praegu ei kata riigilõivude tulud nende väljastamise kulusid.
Dokumendi liik | Praegu | Alates 2015 |
Kodaniku või välismaalase pass | 28,76 | 40 |
Kodaniku või välismaalase pass soodushinnaga | 14,38 | 20 |
ID-kaart | 24,28 | 25 |
ID-kaart soodushinnaga | 6,39 | 7 |
Elamisloakaart | 30,67 | 35 |
Elamisloakaart soodushinnaga | 6,39 | 7 |
ID-kaart ja pass | 38,34 | 50 |
ID-kaart ja pass soodushinnaga | 19,17 | 25 |
Elamisloakaart ja pass | 63,91 | 65 |
Elamisloakaart ja pass soodushinnaga | 19,17 | 25 |
Digi-ID | 15,97 | 25 |
Mobiil-ID | 7 | 10 |
«Riigilõivumäärade kehtestamisel on arvestatud, et isikutunnistus ja elamisloakaart on kohustuslikud isikut tõendavad dokumendid (alates 15. eluaastast) ning sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt on nende riigilõivumäärad kehtestatud madalamatena reisidokumentide riigilõivumääradest. Isikutunnistuse puhul toimub üksnes kehtiva riigilõivumäära korrigeerimine ülespoole täiseuroni,» selgitas ministeerium seletuskirjas.
Rahandusministeerium kinnitas ka, et kõik seni nii lastele, puudega inimestele ja vanaduspensionäridele kehtinud soodustused säilivad. Samuti jäävad kehtima soodsamad hinnad dokumentide koosmenetlemise korral, ehkki nende kaotamist kaaluti alternatiivina lõivumäärade tõstmisele. «Sellest loobuti kaalutlusel, et inimesed võivad sellisel juhul jätta uuendamata kohustusliku isikutunnistuse ja uuendada üksnes reisidokumendi, mis on vajalik reisimisel väljaspool Euroopa Liitu,» märkis ministeerium seletuskirjas.
Seadusele vastu hääletanud opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson nimetas dokumentide riigilõivu kasvu pööraseks. «Kuna paljud dokumendid on kohustuslikud ja lausa elutähtsad, tuleks hoopis kaaluda, et võib-olla peaks korraliselt väljastatud dokumendi riigilõiv olema pigem sümboolne,» ütles ta fraktsiooni teatel ning soovitas kõigil, kelle dokument hakkab aeguma, see veel selle aasta jooksul ära vahetada.
Uue riigilõivuseaduse jõustudes tõusevad kulude kasvu tõttu ka mitmete haridus- ja teadusministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti toimingute riigilõivumäärad. Teised asutused peavad oma haldusala lõivumäärade kulupõhisuse üle vaatama tuleva aasta märtsiks.
Siiski on ka lõivumäärasid, mis uue seadusega alanevad. Näiteks muutub taotlejatele odavamaks põlvnemise tuvastamine.
Lõivumäärade kasvust loodab riik saada järgmisel aastal lisaraha 3,45 miljonit eurot.