/nginx/o/2009/11/09/264078t1h7d55.jpg)
Rahvaliidu endine peasekretäri Kajar Lemberi hinnangul oli sotsiaaldemokraatidega ühinemise vastaste tegevus erakonna sees ajendatud Keskerakonna huvidest ning sisuliste küsimustega ei tegeleta juhtkonnas siiani.
Endine peasekretär: Rahvaliidu praegused juhid elavad fantaasiamaailmas
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
25. august 2010, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle kümne aasta Rahvaliidu ridades tegutsenud Lemberi hinnangul toimus kevadel Rahvaliidus kahe erineva mõtteviisi kokkupõrge. «Üritati küll jätta muljet põlvkondade konfliktist, kuid pigem oli siiski tegemist tulevikku vaatava ja positiivse mõttemaailma ning nostalgia ning minevikus sobrava maailma põrkumisega,» kirjutas Lember oma blogis.
Eelmine Rahvaliidu juhtkond soovis Lemberi sõnul Eesti poliitikasse tuua sisulist muutust läbi kahe erineva, kuid samas ka sarnase, erakonna pädevuste ja organisatsioonide ühendamise.
«Juba tollal tegid mitmed selle liitumise vastased ühinemisdebatist justkui oma vabadussõja, kus ühel poolel niiöelda õiged parteilased ja teisel poolel äraandjad. Räägiti noorte juhtide isiklikest diilidest ja partei müümisest.»
«Kui paljude endiste erakonnakaaslastega enne seda ühinemisprotsessi lõppvaatust suheldud sai, võtsid enamus seda positiivselt, sest aduti, et üksi pole jõuline edasiminek reaalne ning kas me seda tahtsime endale tunnistada või mitte - tegelikkuses oligi valikuks kas liikumine Keskerakonna või Sotsiaaldemokraatide suunas,» kirjutas Lember.
«Paraku said Rahvaliidu vanema põlvkonna liidrid oma ideele viia erakond Keskerakonna rüppe pehmelt öeldes igal rindel vastu näppe ning seejärel jooksis mõni oravate manu ja teised hakkasid üleöö jälle rääkima helesinisest unistusest erakonna iseseisvast võimest edasi minna ja olla midagi muutmata Eesti poliitikas mõjukas kaasarääkija.»
Tänaseks ongi Lemberi arvates toonaste suurte «iseseisvuslaste» tegelikud motiivid taaskord selgelt näha. «Sisuliste küsimustega ei tegele keegi ja kaugustes terendab taaskord kesikute sõbralik käsi. Seda ei soovitud tunnistada kevadel ning tundub, et mõned elavad siiani soovitud fantaasiamaailmas edasi.»