Postimees palus peaminister Taavi Rõivasel võtta kokku mööduv aasta ja tuua välja tema silmis kõige olulisemad sündmused Eesti ühiskonnas. Samuti uurisime peaministrilt, mis saab järgmisel aastal.
Mööduva aasta olulisemad sündmused Taavi Rõivase pilgu läbi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
31. detsember 2014, 21:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mööduva aasta olulisim märksõna on muutunud julgeolekuolukord Euroopas. Peame arvestama, et tegu on pikaajalise muutusega, mis eeldab kohandumist nii meilt kui meie liitlastelt,» leiab peaminister Taavi Rõivas.
Tema kinnitusel on üks olulisemaid saavutusi see, et Eestis on nüüd püsivalt kohal liitlaste väed ning õhuruumi valvavad Ämaris baseeruvad NATO hävitajad.
«Justkui kännu tagant on liikuma pääsenud mitmed pikalt vindunud lahendamata küsimused - praamiühendus, Rail Baltic, gaasijulgeoleku suurendamine, Eesti põlevkivisektorile ülioluline Euroopa Liidu kliimakokkulepe. Kõikide nende teemade puhul on ühiseks nimetajaks vastandumise asemel koostöö otsimine,» kiitis Rõivas.
Ka peab ta oluliseks palju kriitikat saanud töövõimereformi seaduste vastuvõtmist, mis loovat paremad võimalused vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks. «Seda reformi on nimetatud viimase 10-15 aasta olulisemaks sotsiaalsektori reformiks ning küllap põhjendatult.»
Rõivas julgeb välja tuua ka ühe negatiivse sündmuse. «Mööduvasse aastasse jäi ka kogu Eesti ühiskonda šokeerinud koolitulistamine Viljandis. See on traagiline lugu, mis on pannud meid kõiki mõtlema hoolimisele ja märkamisele.»
Mis saab järgmisel aastal?
«Kui vaadata järgmisesse aastasse, siis on Eesti olulisteks väljakutseteks majanduskasvu kiirenemine ning riigi julgeoleku ja inimeste kindlustunde tagamine. Kuigi Eesti on ka lõppeval aastal olnud üks väheseid kasvava majanduse ning väheneva tööpuudusega riike Euroopas, siis meie sihid peaksid olema kõrgemal.»
Tema kinnitusel tuleb jätkata ka riigikaitse arendamisega.
«Peame tagama, et Eesti Kaitsevägi on 100 protsenti mehitatud, relvastatud, väljaõpetatud ja kvaliteetselt juhitud, sellele aitab kindlasti kaasa õppuse Siil edukas läbiviimine. Et meie liitlaste kohalolu Eestis jätkuks ning suureneks, tuleb tagada, et üksustel oleks Eestis kõik võimalused treenimiseks ning Eesti Kaitseväega koostööks,» tõi peaminister välja.
Tema sõnul on oluline ka riigikaitseseaduse vastuvõtmine ja järgmisel aastal jätkuv idapiiri väljaehitamine.
«Uuelt aastalt ootan ka Eston Kohvri ja Indias kinni peetud laevakaitsjate koju jõudmist,» avaldas Rõivas lootust.