Jalakäijate hooletus raudteel põhjustas otsasõidujuhtumite järsu tõusu

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Meelis Meilbaum

2014. aastal toimus viis maanteesõiduki ja rongi kokkupõrke juhtumit, neis hukkus viis inimest. Otsasõite raudteel viibinud inimestele oli 15, neis sai vigastada seitse ja hukkus seitse inimest. Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks on jätkuvalt liiklejate hooletus ja ohutusnõuete eiramine.

Võrreldes 2013. aastaga toimus eelmisel aastal ligi 40% võrra vähem kokkupõrkejuhtumeid. Kokkupõrgete koguarv küll vähenes, kuid 80% juhtumitest lõppes ühe või enama hukkunuga. Märkimisväärne on siinjuures asjaolu, et ligi pooled kokkupõrked toimusid automaatfoorisignalisatsiooniga varustatud ülesõidukohtadel ning asjaolud viitavad eranditult liiklusreeglite rikkumisele mootorsõiduki juhi poolt.

Liiklusseaduse kohaselt peab liikleja raudtee ületamisel olema eriti tähelepanelik ning sõidukijuht arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. Liikluseeskirju järgides on võimalik minimeerida või ära hoida ohuolukordi raudteel.

Otsasõidujuhtumeid oli möödunud aastal võrreldes 2013. aastaga poole rohkem. Otsasõidud toimusid peamiselt hooletusest tingitud asjaolude tõttu- joobest tingitud ebaadekvaatsus, raudtee ületamine selleks mitteettenähtud kohas. Lisaks oli juhtumeid, kus raudteed ületanud inimene ei märganud lähenevat rongi segavate tegurite tõttu- muusika kuulamine kõrvaklappidega, mobiiltelefoni kasutamine, jalgrattaga sõites ülekäigukoha ületamine.

Mainimist väärib asjaolu, et 15 otsasõidust (millest üks oli tööõnnetus) koguni kümme leidis aset ülekäigukohtadel. Ülejäänud viiel juhul toimusid otsasõidujuhtumid piirkondades, kus raudtee ületamine on rangelt keelatud ning nende puhul oli ettekavatsetud rongi ette astumise ilminguid. Statistika viitab selgelt liiklejate hooletule ning ohtusid mitteennetavale liikluskäitumisele.

Viimastel aastatel on palju panustatud raudteevõrgustiku ohutust parendavatele tegevustele (isetekitatud ülekäikude piiramine, ohutumate liiklusteede rajamine, raudteejaamade piiramine aiaga, tunnelite rajamine), kuid liikluskultuur pole  paranenud ning seetõttu toimub jätkuvalt traagilisi õnnetusi.

Tehnilise Järelevalve ameti järgneva perioodi põhifookus on jätkata raudteevõrgustiku ohutust parendavate tegevustega koostöös raudtee-ettevõtjate, Operation Lifesaver Estonia ning Maanteeametiga. Hooletusest ja tähelepanematusest tingitud õnnetuste vähenemine on võimalik üksnes kõikide osapoolte, sealhulgas liiklejate panustamisel. Raudtee on kõrgendatud ohu- ja riskiteguriga piirkond, kus liiklejad peavad enda ja teiste ohutuse tagamiseks olema äärmiselt tähelepanelikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles