/nginx/o/2015/02/08/3745289t1h0434.jpg)
Järgmisel nädalal toimub Tallinnas OECD haridusandmete konverents, kus otsitakse viise, kuidas haridusandmeid koguda ja paremaks juhtimiseks kasutada. Oma kogemusi jagab ka Eesti.
Eesti tutvustab OECD konverentsil hariduse infosüsteemi
/nginx/o/2014/09/01/3313759t1hc2ee.jpg)
8. veebruar 2015, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja Teadusministeerium tutvustab konverentsil, kuidas juba kümme aastat tagasi loodud hariduse infosüsteem EHIS on teadmistepõhise hariduspoliitika üks olulisemaid instrumente.
EHIS on riiklik haridusandmete register, mis koondab nii reaalajas kui ka perioodiliselt infot kõigi Eesti õppeasutuse, õpilaste, õpetajate ja õppejõudude, lõpudokumentide, õpikute ning õppekavade kohta. Registrit kasutab ja täidab 2000 haridusega seotud institutsiooni.
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul kasutatakse EHISe isikustatud andmeid eelkõige rahastamisotsuste tegemisel. «Läbi X-tee lahenduste andmete esitamine riigiametitele ja krediidiasutustele võimaldab maksta toetusi, väljastada õppelaenu ja sõlmida ravikindlustust ilma, et taotleja peaks õppeasutusest hankima tema andmeid kinnitava tõendi,» selgitas Valk.
EHIS teeb koostööd üle 20 infosüsteemiga ning registriga on seotud ligi 45 teenust. Andmeid kasutatakse näiteks vajaduspõhiste õppetoetuste maksmiseks, õppelaenu taotlemiseks ja ID-pileti soodustuse määramiseks.
Avalikkus näeb EHISe andmeid läbi visuaalse haridusstatistika andmebaasi HaridusSilm. Võimalik on näiteks teada saada, kui palju õpilasi aastate lõikes mõnes koolis õppis, millisest omavalitsusest või maakonnast põhikooli järel enim ära minnakse ja kuhu noored edasi õppima suunduvad. HaridusSilmas saab võrrelda ka riigieksamite tulemusi ja andmeid õpetajate keskmise palga kohta piirkonniti.