Täna astub Harju maakohtu Liivalaia tänava kohtumajast süüdistatava rollis sisse Villu Reiljan – Eesti Vabariigi kõrgeim poliitik, kellele on esitatud altkäemaksusüüdistus.
Kohus alustab Villu Reiljani pistiseafääri uurimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endise keskkonnaministri ja Rahvaliidu eksesimehe Villu Reiljani tee viib kohtumaja saali nr 303. Kohus alustab kohtunik Märt Tominga eesistumisel Villu Reiljanit, advokaat Tarmo Silda ja ärimees Aivo Pärna siduva kriminaalasja uurimist.
Väidetavalt nõudis praegu 55-aastane Reiljan oma advokaadi Silla vahendusel kaks aastat tagasi Pärnalt 1,5 miljoni krooni suurust altkäemaksu.
See oli 2006. aasta suvel, kui keskkonnaministeerium müüs Tallinnas Rävala puiestee 8 kinnistut (endine Tööstusprojekti maja), mille müüki nõustas advokaat Sild.
Kuid ärimees Pärna sõnul pole tema Reiljanile pistist andnud, küll olnud toona tegemist hoopis sponsorsummaga Rahvaliidu tarbeks. Reiljan ise on annetuse küsimist või saamist täielikult eitanud.
Mitme asjatundja hinnangul on tänane päev ajalooline. Esmalt seepärast, et kohus hakkab esmakordselt arutama parteide põrandaalust rahastamist, mis on aastaid üldsust huvitanud, kuid mida on kiivalt varjatud.
Teiseks sellepärast, et Reiljani ja ta kahe kaassüüdistatava süüditunnistamine või õigeksmõistmine annab vastuse, kas see, kui poliitikud küsivad võimudega äri ajavatelt ettevõtjatelt-ärimeestelt sponsorsummasid, on kuritegu või mitte.
Kolmandaks sellepärast, et Reiljani, Silla ja Pärna kohtuprotsessi käik ning lõpplahendus pole tähtis mitte üksnes Reiljanile ja Rahvaliidule, vaid kogu riigi partei- ja ärieliidile.
Segadustest ümbritsetud poliitik
• Reiljani ministriks oleku aja viimasel aastal süüdistati teda nii ükskõiksuses Eesti loodushoiu suhtes (eriti seoses naftatankerite lekkimisega Eesti vetes) kui ka korruptiivsetes tehingutes.
• 2006. aasta sügisel puhkes nn maavahetuste skandaal, milles hakati Reiljanit süüdistama riigimaade erapoolikus vahetamises eramaade vastu. Et skandaal puudutas tugevalt nii ministri isikut kui ka Rahvaliitu, otsustas Reiljan tagasi astuda.
• 2007. aastal, pärast riigikogu valimisi, kus Rahvaliit kogus vaid 7,1% häältest ning sai parlamendis kuus kohta, astus Reiljan ka Rahvaliidu esimehe kohalt tagasi.
• 20. märtsil 2008 kiitis riigikogu heaks Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmise.
Allikas: ajakirjandus, internet