/nginx/o/2015/03/19/3884689t1h25c9.jpg)
Muutunud julgeolekusituatsioonis peaks Euroopa ühisrindena vastu seisma mis tahes Venemaa poolsele agressioonile, leiab Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor Heiko Pääbo.
TÜ lektor: suurriikide retooriline sõrmevibutus väikeriike Venemaa agressiooni eest ei kaitse
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
20. märts 2015, 13:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pääbo leiab, et Euroopa riigid peavad oma lepituspoliitika asemel võtma selge seisukoha ning käituma vastavalt. Ühtlasi ei saa tema sõnul jätkata poliitikat, kus retooriliselt vibutatakse sõrme, aga majanduslikult tahetakse ikkagi edukalt äri ajada, vahendas Tartu Ülikooli pressiesindaja.
Pääbo kirjutas ERR Novaatoris, et Eestis jälgitakse väga hoolikalt Ukrainas toimuvaid sündmusi. Ta leiab, et inimeste isiklikud seisukohad võivad küll erineda, kuid üldine avalik arvamus mõistab Venemaa agressiooni Ukrainas hukka.
«Samal ajal kinnitavad meie poliitikud, et hoolimata mõningatest sarnasustest Ukrainaga ei ole Eestil kunagi ajaloos olnud nii turvaline kui täna. Siiski on õhus palju ebakindlust ja vastamata küsimusi.»
Pääbo hinnangul on praegune Venemaa agressioon otsesõnu heitnud väljakutse külma sõja järgsele rahvusvahelisele süsteemile, mis soovis jätta minevikku geopoliitilised maadejagamised, austada rahvaste suveräänseid valikuid, sõltumata nende suurusest ja mõjukusest maailmapoliitikas ning pidada diplomaatilisi läbirääkimisi tunduvalt olulisemateks poliitikavahenditeks, kui sõjaline sekkumine või sõjaga ähvardamine.
Väikeriikide julgeoleku taastamiseks on tema sõnul vaja agressorile selgeks teha, et geopoliitiline mõtlemine ja teiste riikide selja taga tehtavad kokkulepped ei ole enam osa tänasest maailmapoliitikast. Samuti peavad Euroopa riigid oma lepituspoliitika asemel võtma selge seisukoha ning käituma vastavalt, ehkki see võib tuua kaasa suhete külmenemise Venemaaga. Ei saa jätkata poliitikat, kus retooriliselt vibutatakse sõrme, aga majanduslikult tahetakse ikkagi edukalt äri ajada, leiab Pääbo.
«Isegi kui lepituspoliitika loob ajutiselt illusiooni, et olukord on stabiliseerunud, siis tegelikult on see üks järjekordsetest sammudest, mis nõrgestab väikeriike kaitsvat rahvusvaheliste suhete süsteemi. Seetõttu on võtmetähtsusega EL ühtne ja jõuline vastuseis Venemaale ning peamine eesmärk on säilitada liidu terviklikkus ja oma sammude koordineerimine USAga,» märkis ta.