Enamik Nepalis viibivaid Eesti kodanikke soovib riigist lahkuda

Andres Einmann
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästetööd Nepali maavärina järel
Päästetööd Nepali maavärina järel Foto: SCANPIX

Välisministeeriumi andmetel soovib enamik praegu Nepalis viibivaid Eesti kodanikke riigist lahkuda.

Välisministeeriumil on andmeid maavärina ajal Nepalis viibinud 33 eestlase kohta, neist neljaga pole ministeerium esmaspäeva õhtu seisuga ühendust saanud.

Enamus Nepalis viibivatest Eesti kodanikest on turistid. Sandberg Reisid organiseeris Nepali üheksaliikmelise turismigrupi. Sellesse gruppi kuulus ka ainus teadaolev hukkunud Eesti kodanik. Esmaspäeva õhtu seisuga viibis kolm inimest sellest grupist Kathmandus hotellis ja viis inimest ootas pealinnast 60-70 kilomeetri kaugusel Langtangi orus päästekopterit, et see nad Nepali pealinna toimetaks.

Lisaks üheksaliikmelisele turismigrupile on suurem osa Nepalis viibivatest Eesti kodanikest samuti turistid, kes reisisid riigis omal käel. Välisministeeriumile teadaolevalt on Nepalis ka mõned alaliselt elavad Eesti kodanikud.

Esmaspäeva seisuga ei olnud keegi Nepalis viibivatest Eesti kodanikest välisministeeriumilt rahalist abi palunud.

«Eeldatavasti on Nepali reisijatel ostetud edasi-tagasi pilet ja samuti reisikindlustus, mis peaks vajadusel katma tagasilennu või lennuplaani muutusest tulenevad kulud,» märkis välisministeeriumi pressiesindaja Mari-Liis Valter.

Välisministeerium abistab maavärinas hukkunud Eesti kodaniku omastel surnukeha kodumaale toimetada. Välisministeerium koos Nepalis oleva aukonsuliga aitab dokumentide vormistamisel. Põrmu Eestisse toimetamise kulud peaks katma reisikindlustus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles