Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juht Anne Kleinberg ennustab kuritegevuse kasvu abita jäänud laste arvel, sest laste vaimse tervise keskus jäi ehitusrahata.
Tallinna lastehaigla jäi oodatud toetusest ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taas napsasid Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raha, kokku enam kui poolteist miljardit krooni, kaks suuremat haiglat – Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli kliinikum (TÜK).
«Otsus on väga lühinägelik ega näita sugugi majanduslikku mõtlemist. Keegi ei mõtle neist tuhandeist lastest, kellel on psüühika- ja käitumishäired. Kui neid õigel ajal ei aidata, läheb see ühiskonnale tulevikus palju kallimaks maksma,» ütles Kleinberg.
Juhtiva lastepsühhiaatri hinnangul näitab ministeeriumi otsus, et riik peab lastehaigla kui ainukese Eesti põhjapiirkonda teenindava regionaalse haigla toetamist ebaoluliseks.
Lastehaigla on Euroopa raha taotlemisel jäänud teist korda ilma. Ometi on Kleinbergi andmetel valmis laste vaimse keskuse ehitamise projekt, meeskond ja omafinantseeringu kava.
PERH sai 1,034 miljardit, TÜK 510 miljonit krooni. Laste vaimse tervise keskuse ehitus vajaks vaid 62 miljonit.
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul oli taotluste valikul peamiseks mõõdupuuks see, et ehitusprojekti valmimisel paranevad võimalikult paljude erialade töötingimused.
«Lapsed on meie jaoks väga tähtis teema ja vaimse tervise keskus oluline projekt. Aga ERFi toetuse eesmärk on haiglas eri raviüksusi optimeerida – koondada ravi ühte hoonekompleksi, et inimesel oleks mugav ühest kohast vajalikke tervishoiuteenuseid saada, samuti väheneb seadmete ja töötajate dubleerimine,» teatas Normet.
Tema sõnul töötab lastehaigla ühes kompleksis, seega pole midagi kokku koondada. Pealegi oli lastehaigla taotlus oma suunitluselt kitsam kui teiste haiglate oma.
Asekantsler tõi näiteks, et TÜK tegutseb praegu seitsmes, PERH, Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla kolmes, Ida-Viru keskhaigla kahes eraldi asuvas hoones. Tallinna abilinnapea Merike Martinson pidas niisugust põhjendust kummaliseks.
«Mis on siis tähtsam – viia hooned kokku või anda lastele õigel ajal kogu eluks vajalikku abi? Lastehaigla kogemus näitab, et käitumis- ja sõltuvushäiretega laste arv kasvab. Vajadus psühhiaatriateenuse järele on suur, aga praegustes tingimustes pole võimalik seda osutada,» rääkis abilinnapea Martinson.
Tema sõnul töötas ka lastehaigla varem neljas eri kohas. «Omal jõul ja ilma igasuguse paanikata tõime aktiivravi Mustamäele kokku, renoveerisime ja nüüdisajastasime kõik ruumid. Nüüd on vaid Kesklinna lastepolikliinik eraldi,» märkis Martinson, kes töötas pikka aega lastehaigla juhina.
Martinson peab eksitavaks ka väidet, et lastehaigla projektist saab kasu vähem inimesi. «Seda ei anna ju võrrelda. Lapsi on alati vähem, vaid viiendik elanikkonnast ja nende osakaal väheneb. Kui nii võtta, siis jääb nende hääl alati tagaplaanile,» märkis ta.
Abilinnapea hinnangul on PERHi arendamine õige otsus, kuid seda ei tohi teha teiste haiglate arvel.
«Eelmisest rahaeraldisest ei suutnud PERH 200 miljonit rakendada. Kui see oleks toona lastehaiglale antud, oleksime võinud lähipäevil laste vaimse tervise keskuse juba avada,» sõnas Martinson.
Tema hinnangul on otsustajad lähtunud pigem erakondlikust suvast kui tegelikest vajadustest. PERHi nõukogus istuvad näiteks Reformierakonna liikmed Toomas Vilosius, Margus Lepik ja Rain Rosimannus.
«Kui selle otsusega taheti ära teha keskerakondlikule linnavõimule, siis on see küll väga inetult laste pihta läinud,» sõnas Kleinberg.
Lastehaigla psühhiaatriaosakond töötab kahes tillukeses toas, kuhu mahub vaid 4–5 patsienti korraga. «Eks nüüd tuleb kaaluda, kas osakond hoopis sulgeda, sest niisugustes tingimustes ei saa ju lapsi ravida. Jätkame ainult ambulatoorset vastuvõttu, aga järjekorrad on juba praegu mitme kuu pikkused,» lausus Kleinberg.
ERF raha jagamise otsuse tegi komisjon, kuhu kuulusid sotsiaalministeeriumi esindajad Ivi Normet, Janno Järve ja Jaan Vinnal, siseministeeriumi esindaja Avo Üprus, rahandusministeeriumi esindaja Karen Veidik ning Eesti haigekassa juhataja Hannes Danilov. Komisjoni ettepaneku kinnitas valitsus.