Videointervjuu: Aivo Adamson läheb maanteeametist erasektorisse

Maanteeameti peadirektori kohalt lahkuv Aivo Adamson kavatseb asuda pärast riigiteenistusest lahkumist tööle erasektorisse.

Adamson ütles Postimehele, et talle on tehtud kolm tööpakkumist, mille vahel ta valib. Millega konkreetselt tegemist on, ta praegu veel ei kommenteeri.

Adamsoni sõnul ei ole tema lahkumise põhjus kindlasti selles, et ta ei saa läbi uue majandus- ja taristuministri Kristen Michaliga. «Me oleme temaga ainult paar korda kohtunud. Lahkumise mõte oli mul juba jaanuarikuust, seda teadsid eelmine minister Urve Palo ja kantsler Merike Saks, et ma tahan mina maanteeametist ära uutele missioonidele,» rääkis Adamson.

Uue peadirektorina eelistaks Adamson näha inimest maanteeameti seest, kuid ta ei soostunud konkreetseid nimesid oma eelistustena nimetama. «Ma loodan väga, et võiks tulla keegi maja seest. Aga lõpliku valiku peab tegema ikka minister,» sõnas ta.

Kolm aastat maanteeametit juhtinud Adamsoni hinnangul said tal ametis kõik lühiajalised eesmärgid täidetud.

«Vaatame kasvõi teenindusbüroode teeninduskvaliteeti, kus me positsioneerusime märtsis lausa teisele kohale. E-teenused on arenenud, autosid saab osta ja müüa nii, et ei pea enam külastama meie büroosid. Teedeehituse kvaliteedis on tulemused silmaga näha, 5-6 aasta pärast peaksid hakkama teed kauem kestma,» lausus ta. Maanteeameti juhi sõnul hakatakse sellel aastal võtma teedeehitustel kvaliteediproove juba ehituse käigus, et vältida ebakvaliteetseid lõike.

Adamson märkis, et veel 2-3-4 aastat tagasi andis maanteeamet liigselt järele ehitajate survele, et muuta kvaliteeditingimusi ja materjalivalikut, mis aga tekitas ebatervet konkurentsi.

«See ei ole võrdne kohtlemine. Kui me tuleme ise välja oma kvaliteedinõuetega, siis ei ole normaalne, kui me teeme pärast lepingule alla kirjutamist mööndusi. Kui me tingimusi ei muuda, on kõigil võrdsed võimalused,» rääkis maanteeameti juht.

Adamsoni sõnul on põhimõtteliselt nõus, et suuremate teeobjektide valmisehitamiseks võiks võtta laenu. Ühe sellise objektina nimetas ta Tallinna-Tartu maantee lõiku Tallinnast Mäoni.

«Kuid enne laenu võtmist vaataksin ma üldse üle teede rahastamise printsiibid ja kaaluksin teedeehitusfondi loomist. Seda võiks finantseerida teatud osas maksudest, näiteks 30 protsendist kütuseaktsiisist. See oleks ka läbipaistev ja inimesed saaksid teada, mis osas kuskile maksudest laekub. Täna me elame kogu aeg 12-kuulises eelarves. Teedeehituse protsessis hakkame kõigepealt maid võõrandama, siis tulevad projekteerimine, asjaajamised ja hanked ning me üritame sihtida kõik need asjad 12 kuu sisse. Võiks olla nii, et see raha on teedeehitusfondis juba olemas. See annab võimaluse paindlikult vaadata, kuidas me oleme suutnud eelneva protsessi läbi käia. Kui ettevalmistused on tehtud, saaksime võtta objekti ette ja ära teha,» rääkis Adamson.

Maanteemeti juhi hinnangul ei oleks riik tohtinud loobuda kütuseaktsiisi ja teedeehituse rahade omavahelisest seotusest. Aastaist läks 75 protsenti kütuseaktsiisi laekumistest automaatselt teedeehituseks.

«Enne oli 75 protsenti, täna ei ole midagi. Oleks võinud olla mingi vahepealne variant, mitte teedeehituse raha kütuseaktsiisi rahadest täitsa lahti siduda,» lausus ta.

Adamson esitas täna majandus- ja taristuminister Kristen Michalile lahkumisavalduse. Adamsoni tööleping lõpeb 31. mail. Maanteeameti peadirektori kohale kuulutatakse välja avalik konkurss.

Adamson asus maanteeametit juhtima 2012. aastal, enne seda töötas ta aastaid Swedbankis erinevatel juhtivatel ametikohtadel.