Reinsalu: trahvimäärade tõstmine ei ole ainus muudatus

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Reinsalu
Urmas Reinsalu Foto: Mihkel Maripuu

Valitsuskabineti otsus tõsta väärteotrahvide päevamäära 2,5 korda ei tähenda riigile automaatselt sama palju rohkem trahviraha, osutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Koos päevamäära tõstmisega vaadatakse üle trahvide määramise meetmed ning lihtsustatakse nende maksmise korda. 

«Muudatuse eesmärk on inimeste motiveerimine õiguskuulekale käitumisele ja riigi karistuspoliitika ühtlustamine,» märkis Urmas Reinsalu. 

«Trahviühikute süsteem kehtib alates 1. oktoobrist 2001 ehk seda pole muudetud pea 14 aastat,» lausus Reinsalu. Algselt vastas ühele trahviühikule 60 krooni, eurole ülemineku järel on see olnud 4 eurot. Rahatrahve saab määrata vahemikus 3 kuni 300 trahviühikuni.

Ka kuritegude puhul tõsteti rahalise karistuse päevamäära selle aasta algusest 3,2 eurolt 10 eurole.

«Justiitsministeerium vaatab üle meetmed, et väärteotrahvi määramisel saaks arvestada isiku seisundit ja karistustundlikkust. Menetlejal peab olema võimalus karistust määrates arvestada konkreetse sündmuse ja isikuga – et karistustundlikuma isikute grupi osas (nt alaealised ja eakad) ei toimuks karistuse määramine n-ö mehaaniliselt,» märkis minister. 

«Trahvide parema laekumise nimel tahame pikendada trahvi vabatahtliku tasumise aega 15 päevalt 30 päevale, et trahv oleks võimalik tasuda ühe palgaperioodi jooksul. Samuti on meie soov soosida senisest enam trahvi ositi tasumise võimalust ning seda eriti kiirmenetluses,» lisas Reinsalu.

Reinsalu osutas, et trahvimäära 2,5-kordne tõstmine ei too automaatselt kaasa 2,5 korda suuremat trahviraha laekumist. «Kohtuvälisel menetlejal ja kohtul on seaduse kohaselt küllaltki suur kaalutlusruum trahvi suuruse valikul – näiteks, kui konkreetse väärteo maksimaalseks trahvimääraks on 100 trahviühikut ja keskmiselt selle teo eest mõistetav karistus on täna nt 40 trahviühikut ehk 160 eurot, siis trahviühiku tõstmisel võib keskmine karistus jääda hoopis 20-30 trahviühiku ehk 200-300 euro juurde.»

Enamik rahatrahve määratakse väärteomenetluses liiklusalaste rikkumiste eest.

Trahvimäärad tõusevad alates 1. jaanuarist 2016.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles