Riik ja muud tugiorganisatsioonid toetavad Eestis rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasi mitmel moel, muu hulgas paneb riik õla alla ka neile eluaseme leidmisel ja selle eest tasumisel.
Eestis varjupaiga saanud välismaalastele eluaseme üürimine napsab tüki riigi rahakotist
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
17. mai 2015, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna kohalike omavalitsuste teenuste ja toetuste juht Triin Raag märkis kolmapäeval toimunud Sisekaitseakadeemia Rändefoorumil, et kuna Eestis on täna vähe sotsiaalkortereid, peab ministeerium pagulastele eluaseme üüriturult muretsema.
Ministeeriumi andmeil oli möödunud aasta lõpu seisuga Eestis kokku 7209 munitsipaal- või sotsiaaleluruumi, millest 6414 eluruumis elas kokku 9769 inimest. Kokku oli neid eluruume 215 kohalikust omavalitsusest 181s. Eluasemeid, kus keegi sees elas aasta lõpus, oli omakorda 173 omavalitsuses ning 36 omavalitsuses olid olemas rahuldamata eluasemetaotlused.
«Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt peab iga kohalik omavalitsus kehtestama sotsiaalkorteri andmise tingimused ja korra. See tähendab, et kohalik omavalitsus määratleb ka sihtrühma, kellele eelkõige sotsiaaleluruumi üürile antakse,» selgitas sotsiaalministeeriumi pressinõunik Oskar Lepik.
Riik aitab uue elu alustamisel
Sotsiaalkortereid kasutavad teiste hulgas ka Eestis rahvusvaheline kaitse saanud välismaalased, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse. Eestis rahvusvahelise kaitse saanud välismaalaste kohalikku omavalitusse elama asumisel tehtavate kulude piirmäärad on sätestatud vastavas seaduses. Kaitse saanute kohalikesse omavalitsustesse elama asumist korraldab sotsiaalministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel AS Hoolekandeteenused, mis muuhulgas tegeleb ka Vao majutuskeskusega.
Pärast kaitse saamist toetatakse rahvusvahelise kaitse saajaid eluruumi üürimisel, sealhulgas ka üürisuhte alustamise tasude maksmisel.
«Sobiv elukoht leitakse koostöös majutuskeskuse töötaja, tugiisiku ja rahvusvahelise kaitse saajaga. Elukoha valikul arvestatakse töötamise võimalusi, sugulaste ja teiste lähedaste elukohta, kuid samuti juurdepääsu haridusele jms asjaolusid. Seega rahvusvahelise kaitse saajad elavad erinevates omavalitsustes, samuti sõltuvad eluruumi üürikuludele tehtavad kulutused konkreetse piirkonna hinnatasemest,» märkis Lepik.
Sotsiaalministeeriumi teatel maksti 2014. aastal riigieelarvest rahvusvahelise kaitse saajate eluasemega seotud kuludeks kokku 24 834,23 eurot. «Kulud kaetakse riigieelarvest vajaduspõhiselt, st kui inimesel on endal sissetulek või piisavalt rahalisi vahendeid, siis kulusid eluasemele ei kaeta,» lisas Lepik.
Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele, kelle hulgas oli enim Sudaani kodanikke, kokku sai Eesti mullu 157 varjupaigataotlust. Enim taotlusi sai Eesti Ukraina kodanikelt ehk 58, kuid seni pole Eesti neist ühegi taotlust rahuldanud. Käesoleva aasta esimeses kvartalis sai Eesti 53 varjupaigataotlust.
2013. aastal sai Eestist varjupaiga seitse välismaaalast, kuid asüüli taotles kokku 97 inimest ehk kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikku, üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik.
Euroopa Komisjon esitles kolmapäeval Euroopa rände tegevuskava Vahemere kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ning esialgset plaani, kuidas võiks Euroopa Liitu saabuvaid ja siin juba viibivaid pagulasi liikmesriikide vahel jaotada.
Kava näeb ette, et 28 ühenduse riiki peavad omavahel ära jagama 20 000 Euroopa Liidust kaitset palunud pagulast, kes tulevad kolmandatest riikidest. Esialgse arvutuse kohaselt peaks Eesti võtma vastu neist pagulastest 1,63 protsenti ehk 326 inimest. Neile lisanduvad kava järgi tõenäoliselt veel pagulased, kes paigutatakse ümber Euroopa Liidu siseselt.