«Vabariigi kodanikes» räägiti mustlastega seotud probleemidest

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustlaslaste diskrimineerimise teema on praegu kogu Euroopa tähelepanu keskpunktis.
Mustlaslaste diskrimineerimise teema on praegu kogu Euroopa tähelepanu keskpunktis. Foto: SCANPIX

ETV saates «Vabariigi kodanikud» arutleti seekord Euroopas elavate mustlaste teemal.

Eestis kasvanud ja õppinud mustlanna Zalina Vinogradova leidis, et igal Euroopa kodanikul on õigus riikide vahel liikuda ning Prantsusmaa soov mustlased riigist välja saada pole lahendus.

«Riigipead võiksid seda probleemi rohkem arutada ja arutada nii, et kuidas leida probleemile lahendust, mitte nii, et saata mustlased tagasi Bulgaariasse ja Rumeeniasse, äkki siis üldse saata tagasi Indiasse?» küsis Vinogradova.

Neiu isa, nelipühilaste pastor Georg Vinogradov palus aga edasi öelda, et tema on Prantsuse võimude otsusega nõus. «Kui keegi tuleks tema õuele laamendama või tema kodus mööblit ümber tõstma, siis ta näitaks ka ust,» vahendas Vinogradovi arvamust filmimees Vahur Laiapea, kes suure mustlaspere isast dokumentaalfilmi väntas.

Kirjanik Kati Murdmaa (endine Murutar) rääkis mustlaste kultuuripärandist ja mainis, et sageli aetakse ka teiste tõmmude inimeste pahateod nende kaela. Samas möönis ta, et mustlaste identiteet ja kultuur on kadumas. «Kohati kipub mustlasrahvas meie hulgas tavaliseks agulirahvaks muutuma ja ka meie ise alavääristame neid prügikastikassideks,» ütles Murdmaa.

Vahur Laiapea nimetas mustlaste probleemide peapõhjusena seda, et nende kogukonnad pole kunagi haridust väärtustanud. «Kui laste emade ja vanaemade-vanaisade jaoks ei ole haridusel kunagi väärtust olnud, siis on raske seda ka päevapealt tekitada,» tõdes dokumentaalfilmi jaoks nii Eesti kui Läti mustlastega suhelnud Laiapea.

Romade puudulikku haridust rõhutas ka ajakirjanik Heiki Suurkask. «Kuni mustlased ei saa üle oma tabudest, mis neid häirivad kooliskäimisel, on nad iseennast määranud varguste teele ja niikaua kui see ära ei kao, püsivad eelarvamused,» arvas ta.

Suurkask lisas, et inimeste arvamused põhinevad isiklikele kogemustele ja kuni nendeks on peamiselt kerjuste või varastega kokkupuutumine, on eelarvamused visad kaduma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles