Eesti: tähelepanu tuleb pöörata pagulasrände algpõhjustele

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria kodusõja eest pagenud inimesed Jordaanias Zaatari põgenikelaagris.
Süüria kodusõja eest pagenud inimesed Jordaanias Zaatari põgenikelaagris. Foto: SCANPIX

Eesti toetab üldjoontes Euroopa rände tegevuskava, mille eesmärk on luua Euroopa Liidu tasandil süsteemne, ühtne ja terviklik lähenemine rändele, samas leiab Eesti, et ümberasustamise ja -paigutamise mehhanismid peavad liikmesriikidele jääma vabatahtlikuks ning senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata rände algpõhjustele.

Euroopa rände tegevuskava teatise kohta siseministeeriumis koostatud Eesti esialgsete seisukohtade järgi toetab Eesti Frontexi rolli laiendamist ja võimekuse tõstmist, et tõhustada operatsioonilist tegevust Vahemerel. Samuti peab Eesti oluliseks suurendada otsingu- ja päästeoperatsioone, vältimaks inimelude hukkumist. Samas on Eesti seisukohal, et liikmesriigid ei pruugi olla võimelised alaliselt tagama oma ressursside ehk lennukite, laevade ja inimeste kasutamist ühisoperatsioonides ning peab vajalikuks kaasata ühisoperatsioonidesse kommertsstruktuure.

«Eesti toetab suurema tähelepanu pööramist inimkaubanduse ja inimsmugeldamisega seotud kuritegelike ühenduste vastu võitlemisele. Sisejulgeolekuga tegelevate Euroopa Liidu (EL) agentuuridele tuleb anda suunis võtta inimkaubanduse vastane tegevus prioriteediks,» seisab dokumendis.

Eesti peab oluliseks toetada rändesurve all olevaid riike, kuid ei toeta kohustuslike ümberasustamis- ja paigutamismehhanisme ja kvoodipõhist lähenemist. Samas on Eesti valmis analüüsima oma võimekust ning osalemist vabatahtlikult ümberasustamises- ja ümberpaigutamises.

Eesti peab rändesurve leevendamisel ja Vahemere olukorra stabiliseerimisel oluliseks eelkõige keskenduda tegevustele kolmandates riikides, pöörates senisest suuremat tähelepanu rändeprobleemide algpõhjustele ning ennetustegevusele. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kasutada EL-i operatiiv- ja finantsvahendeid liidu välispiiridel asuvate liikmesriikide abistamiseks.

«Eesti toetab tegevuskava lähtekohta, et ebaseadusliku rände vastases võitluses peab senisest suuremat tähelepanu pöörama ebaseadusliku rände põhjustele. Seejuures on oluline tegeleda ka ebaseadusliku läbirände monitoorimise ja tõkestamise küsimustega Schengeni alal, sealhulgas teeb Eesti ettepaneku liikmesriikidel kanda lahkumisettekirjutuste andmed Schengeni infosüsteemi,» seisab siseministeeriumi koostatud esialgsetes seisukohtades.

Eesti peab oluliseks väärkasutamiste tõkestamist nii viisa- ja elamisloa menetlustes eel- ja järelkontrolli meetmete rakendamisel kui kiire andmevahetuse kaudu liikmesriikide vahel. Eesti peab tähtsaks tagasivõtulepingute tingimusteta täitmist ja leiab, et Euroopa Komisjoni rolli tuleks tugevdada järelevalve teostamisel tagasivõtulepingute täitmise üle. Tagasivõtulepingud peavad olema aluseks viisalihtsustus- ja viisavabastuslepingute sõlmimisel ja sisaldama kolmandate riikide kodanike tagasivõtmise sätteid, leiab Eesti.

Eesti toetab EL-i jaoks vajaliku kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamist, kuid leiame, et Komisjoni ettepanek, mis näeb ette uue seadusliku rände mudeli loomist, vajab täiendavat analüüsi.

Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasandil uute seaduslike sisserändekanalite, sealhulgas varjupaigataotlejatele lihtsustatud sisenemisõiguse loomist, vaid peab oluliseks keskenduda olemasolevate Euroopa Liidu õigusaktide efektiivsele rakendamisele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles