Värskest integratsiooniteemalisest monitooringust selgub, et rohkem kui pooled siin elavatest määratlemata kodakondsusega isikutest soovivad tulevikus omandada Eesti kodakondsuse, kuid selle omandamisel valmistab kõige rohkem probleeme riigi karm keelepoliitika.
Uuringu raames küsitletud halli passi omanikest 57% leidis, et soovib saada Eesti kodanikuks, 18% vastanutest ei soovinud ühegi riigi kodakondsust ning 7% arvas, et tema jaoks on parimaks lahenduseks võtta Venemaa pass. Üksikud vastajad soovisid ka Valgevene, Ukraina, Prantsusmaa, Läti ja Soome kodakondsust.
Eesti kodakondsuse omandamist takistavad uuringus osalejate hinnangul eelkõige kõrged eesti keele oskust puudutavad nõuded. Tõusnud on ka nende isikute arv, kes ei pea Eesti kodakondsust oluliseks ning kellel puudub motivatsioon selle omandamiseks.
Samast uuringust selgub, et muust rahvusest pärit elanike keeleoskus on aga varasemaga võrreldes paranenud ning mitte-eestlastest valdab riigikeelt vabalt 37%. Kultuuriminister Indrek Saare hinnangul on probleemiks pigem see, et naturalisatsioonivõimelised inimesed ei soovi kodakondsust. «Püüame monitooringu taustal välja pakkuda meetmeid, et motiveerida inimesi Eesti kodanikuks hakkama,» selgitas ta.
Kõrged keelenõuded on tegelikkuses aga õigustatud, sest uuringu kohaselt puudub tänu sellele märkimisväärne lõhe kodakondsust omavate eestlaste ja mitte-eestlaste haridustasemes. Lisaks on uuringu läbiviija Kristina Kallase hinnangul sarnased keelenõuded ka teistes riikides.
Kallas rõhutab, et uuringus kogutud andmete näol on tegemist inimeste enda arvamusega oma keeleoskuse kohta. «Nad ise hindavad oma keelelist võimekust, tegelikkuses võib nende tase olla kas madalam või kõrgem,» ütles ta.
Motivatsioonipuudus tuleneb aga sellest, et kodakondsuse puudumine ei takista suure tõenäosusega Eestis elamist ning ilma selleta on lihtsam reisida Venemaale ja teistesse SRÜ riikidesse.
Lisaks arvab ligi veerand Eesti kodakondsust mitteomavatest inimestest, et nad ei kuulu siinsesse ühiskonda ning poliitilises elus osalemine ja riigikogu valimistel hääletamine pole naturalisatsiooniprotsessi läbimisel piisavaks motivaatoriks.
Samuti puudub paljudel informatsioon kodakondsuse omandamise protsessi ning kodanikuks saamisega lisanduvate õiguste ja kohustuste kohta.
Kultuuriministri sõnul tegeldakse aktiivselt kodakondsuspoliitikat puudutavate probleemide lahendamisega ning alates uuest aastast muutub kodakondsuse saamine lihtsamaks Eestis elavate mitte-eestlaste laste jaoks. «Lõpetatakse ära kodakondsusetuse taastootmine. Kõik lapsed, kes Eestis elavad, saavad automaatselt Eesti kodanikeks,» selgitas ta. Lisaks tõlgitakse Saare sõnul vene keelde erinevaid seadusi, et muukeelsel elanikkonnal oleks võimalik tutvuda Eesti õigusruumiga.