Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liikme Heljo Pikhofi hinnangul peaks enam haavate gruppide jaoks olema oma omdudsmanid või vahemehed ning kindlasti kuuluvad sellesse gruppi lapsed, kellel pole võimalik oma põhiõigusi kaitsta.
Pikhof: haavatavate gruppide jaoks peaks olema vahemehed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõikvõimalikud ebasoodsama kohtlemise alused, põhjused ja tagajärjed on väga erinevad ja nõuavad lahendamiseks erialaseid teadmisi-oskusi,» sõnas Pikhof.
Tema sõnul on riigikogu sotsiaalkomisjon pidanud laste ombudsmani ideed pidanud mõistlikuks ja toetab seda. Küll aga kipub valitsev ideoloogia Pikhofi sõnul arvama, et riik peab olema väga õhuke ehk siis on iga inimese enda asi, kas ta saab enda eluga hakkama või mitte.
«On näha üldist vastuseisu selliste riiklike institutsioonide loomisele, mis tegeleks nii laste kui vanurite põhiõiguste tagamisega. Loodetakse, et selleks on kohtud,» selgitas ta.
Pikhof tõstis ka esile, et ombudsmani institutsiooni suhtes on kindlad nõuded: õigus algatada omal algatusel laste diskrimineerimise juhtumite uurimist, teostada järelevalvet laste õiguste küsimustes. Seetõttu ei saa neid ülesandeid anda näiteks Eesti Lastekaitse Liidule, mis on on valitsusväline mittetulundusühing.
Palju tundmatuid valdkondi
Pikhofi hinnangul on seni laste õiguste kaitstust käsitletud koolides, erikoolides, laste- ja turvakodudes, hooldusperedes. Samas ei teata tema arvates eriti palju sellest, kuidas on laste õigused kaitstud kodudes ja omavahelistes suhetes.
«Kus ja mis põhjustel tunnevad alaealised endid tõrjututena, alandatutena, ülekohtuselt kohelduna? Miks tekivad lastel nn söömis- ja sõltuvushäireid?» esitas Pikhof küsimusi. «Arvan, et me ei suuda veel sugugi lapsi kaitsta väärkohtlemise eest, pakkuda puuetega lastele piisavalt heal tasemel teenuseid.»
Pikhofi arvates on praegu üheks suureks probleemiks, et mitte kõik ühiskonnas ei saa aru, kuidas ja mille poolest laste ja noorte õigusi rikutakse ning paljusid ilminguid peetakse normaalseks.
Kuigi igal lapsel on õigus haridusele, mille peavad riik ja omavalitsused tagama, jätavad tuhanded lapsed Pikhofi sõnul isegi põhikooli pooleli.
«Väga oluline on, et uus lastekaitseseadus ei oleks deklaratiivne ilukõneline dokument, vaid kõigile mõistetav seadus, mille norme ka täidetakse,» rõhutas ta.
Samuti on Pikhofi arvates vaja luua efektiivselt toimiv lastekaitse järelevalvesüsteem ning võtta senisest rohkem tööle täiskohaga lastekaitsetöötajaid.
Ei nõustu kriitikaga
Pikhof ei nõustunud aga õiguskantsler Indrek Tederi väitega, et laste õiguste teemal kuuleb Eestis pelgalt poliitilist retoorikat.
«Paraku saaks püstitada teesi - kuna lapsed ei ole valijad, siis vist nendesse puutuv poliitikuid ei huvita?» ütles Teder.
Pikhofi väitel läheb laste hea käekäik ja laste õiguste parem kaitse poliitikutele korda küll ja sotsid on esitanud kümneid eelnõusid, mis on suunatud raskuses perede abistamisele, kuid paraku on valitsusliidu saadikud need tuimalt maha hääletanud.
«Möönan samas, et teatud erakondi huvitab rohkem laste sündimine kui elujärg,» sõnas Pikhof.
Samas toonitas Pikhof, et tegelikult puudutab suur osa poliitikute samme lapsi, kes elavad ju koos oma vanema või vanematega, kelle toimetulek määrab suuresti ära ka laste elu kvaliteedi.