President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Kadriorus Eestisse visiidile saabunud Läti uue presidendi Raimonds Vējonisega.
Galerii: Ilves võttis Kadriorus vastu Läti uue presidendi Raimonds Vējonise
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
9. juuli 2015, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juunis parlamendis presidendiks valitud Raimonds Vējonis vannutati seimis Läti presidendiks eile ning ta tegi täna oma esimese välisvisiidi Eestisse.
Ilvese sõnul on tähelepanuväärne, et esimese välisvisiidi teeb Läti riigipea just Eestisse.
«See on kinnitus Eesti ja Läti läbipõimunud sidemetest nii poliitilistes, riigikaitselistes ja majanduslikes küsimustes, samuti kultuuri ja hariduse vallas,» sõnas president Ilves, meenutades, et Läti uus riigipea on õppinud ka Tallinna tehnikaülikoolis.
Eesti riigipea iseloomustas Läti nüüd lõppenud Euroopa Liidu eesistumist kui silmapaistvat ja edukat poolaastat, see oli ka Eestile oluline kogemus, mida lätlased meiega avameelselt jagasid.
Rääkides Kreekast, näeb kogu ülejäänud euroala, et olukord on kriitiline, tõdes president Ilves, öeldes: «Ootame Kreeka valitsuselt üksikasjalikke ettepanekuid, realistlikke lubadusi ja nende täitmist. Meil hakkab otsa lõppema aeg ja samuti usaldus, mis on murenemas.»
Ilves ja Vējonis olid ühte meelt, et Euroopa Liidult suurt tähelepanu võtvad Kreeka ja pagulaste kriis ei saa lükata tahaplaanile sõda Ukrainas, mis on praegu Euroopa julgeoleku põhiküsimus.
«Ukraina seisab silmitsi jätkuva agressiooniga ja sellest tingitud majandusolukorra järsu halvenemisega. See kõik on Euroopa ühine mure,» rõhutas Eesti riigipea.
Eesti riigipea tunnustas president Vējonise otsusekindlust Läti kaitseministrina oma riigi kaitsevõime olulisel tõstmisel, mille üks osa on tema algatatud kava viia aastaks 2018 Läti kaitsekulud kahe protsendini SKTst.
«Kahjuks me näeme, et Venemaa ei ole praegu sõbralik ja etteennustatav partner Läänemere piirkonnas, laiemalt Euroopas ja samuti Atlandi-üleselt,» ütles president Ilves, kes arutas tänasel kohtumisel Läti kolleegiga kaitsekoostöö olulisust nii omavahel, piirkondlikult kui ka läbi ühiste õppuste koos NATO liitlastega.
Senise presidendi Andris Bērziņši ametiaeg lõppes 7. juulil.
Läti seim valis võimuliitu kuuluva Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) kandidaadi Vējonise 55 poolthäälega presidendiks 3. juunil.