Käesoleval aastal on jalgratturite kontrollimisel tuvastatud kõige rohkem eksimusi seoses joobes juhtimisega, kuid probleeme põhjustab ka tulede puudumine ning sageli ei ole kaherattaliste omanikud tehnonõuetele piisavalt palju tähelepanu pööranud.
Jalgratturite eksimuste hulgas domineerib joobes juhtimine
17. juuli 2015, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei pidas 2015. aasta esimese poolaasta jooksul kinni 380 alkoholi tarvitanud jalgratturit, tulede või helkuri nõude vastu eksiti 175 ning tehnonõuete täitmisega oli probleeme 55 korral.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänaku hinnangul on probleemiks ka jalgratturite hoolimatu sõidustiil jalakäijate ligiduses. «Juhtunud on mitmeid kokkupõrkeid jalakäijate ja jalgratturite vahel,» rääkis ta. «Pahatihti ei jälgi ratturid nõuet sõita jalakäija lähistel tema kiirusega ning seetõttu on keeruline kokkupõrget ära hoida.» Tänak rõhutab, et kui toimub kokkupõrge, mille tulemusena saab keegi vigastada, siis tuleb sellest teavitada ka politseid.
Tänaku sõnul kontrollitakse jalgrattureid liiklusjärelvalve käigus ning kõige raskemate tagajärgedega eksimused on seotud tee andmise kohustusega. «Palju õnnetusi juhtub ristmikel, aga ka hoovidest või parklatest väljasõitudel, kus kas ei märgata lähenevat autot või arvatakse end tema kõrvale ära mahtuvat,» selgitas ta.
Juhtivkorrakaitseametnik leiab, et jalgratturite poolne hoolsus liikluseeskirja järgimisel on oluline kaherattaliste ohutuse tagamisel ning aitab vältida autojuhtide poolseid, tähelepanematusest tulenevaid eksimusi. «Jalgratturite jaoks on oluline ohutusnõue teha end võimalikult hästi nähtavaks ning sellest on tingitud ka kohustus helkureid ja tulesid kasutada,» selgitab ta seadustes sätestatu vajalikkust.
Karistuseks rahatrahv, juhilubade kallale ei minda
Kõige karmimad karistused määratakse politsei- ja piirivalveameti statistika põhjal joobeseisundis jalgratta selga istujatele. Sellistel juhtudel on trahvimääraks 60-400 eurot ning kõrgeim võimalik rahaline karistus määrati viimase poole aasta jooksul juhile, kes põhjustas alkoholijoobe tõttu liiklusohu.
«Jalgrattur on juht ning ta peab jälgima liiklusreegleid, sealhulgas ka nõuet, et juht peab olema kaine,» põhjendas Tänak joobes juhtimise eest määratavate karistuste rangust.
Tulede puudumise või tehnonõuete puuduliku täitmise eest on rattureid karistatud 12-20 euro suuruse rahatrahviga.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonijuht Tuuli Härson nendib, et rahatrahv on sisuliselt ka ainus võimalus eksijate vastutuselevõtmiseks ning alkoholijoobega sadulast avastatud isikutelt autojuhilubasid ära võtta ei saa. «Kui vaadata vastutuse paragrahvi, siis 400 eurot on maksimumkaristus, isegi aresti ei saa määrata,» toob ta välja.
Liiklusjurist Indrek Sirk kinnitab samuti, et autojuhilubade kallale minna on keeruline. «Liiklusseaduses jalgratturitele ette nähtavad karistused ei võimalda mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist,» ütles ta.
Liiklusseaduse paragrahv 226 võimaldab sõiduõiguse peatamist vaid juhul kui alkoholijoobes rattur on osaline liiklusõnnetuses.