Riik kaardistas sisserändajatega seotud võimalikud ohud

Pagulased. Foto: SCANPIX

Siseministeeriumi tellitud uuring kaardistas sisejulgeolekualased ohud, mis võivad kaasneda pagulaste ümberasustamise ja –paigutamisega. Kõige kõrgemaks hindasid uuringus osalenud eksperdid võimalikku ohtu juhul, kui sisserändaja identiteeti pole võimalik tuvastada.

Uuringus tuuakse välja, et valdkonnad, mida sisserändajad mõjutavad enim ning mis võivad riigile kaasa tuua julgeolekuohu, on riigiidentiteet ja kultuur, sotsiaalne sidusus ja segregatsioon, koormus riigi sotsiaalkindlustussüsteemile, majandusele ja tööturule, avalik kord, äärmusluse kasv, terrorismi oht ning riigi poliitiline stabiilsus.

Sealjuures märgitakse, et eelnevalt välja toodud valdkonnad võivad kujuneda sisejulgeoleku ohuks eelkõige siis, kui sisserändajad ei ole ühiskonda lõimitud.

Küsitletud ekspertide hinnangul nähakse Eesti jaoks suurimat ohtu isiku tuvastamisprotsessis, eelkõige kui isiku identiteet jääb väljaselgitamata, samuti ümberasustatava mittevastavuses riigi poolt määratud valikukriteeriumitele.

«Konflikti ja kriisi koldest põgenenud inimestel ei ole tihti dokumente, et tõendada oma isikut või üritavad nad sihilikult varjata oma identiteeti. Seega, nii ÜRO PÜA jaoks, kes teevad isikute osas eelkontrolli, kui vastuvõtva riigi ametite jaoks, on üsna raske välja selgitada, milline on isikute minevik,» selgitatakse uuringus.

Kõrgeks hinnati ümberasustatavatest tulenevat võimalikku ohtu avalikule korrale, sealhulgas kuritegevusele ning pagulastega kaasnevat koormuse suurenemist Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile.

«Paljud pagulased on ühiskonnas haavatavas seisundis, kuna nad ei valda riigikeelt, on madalama haridusega, on töötud ja elavad sotsiaaltoetustest. Samuti on neil puudulik arusaam Eesti seadustest. Mõned teod, mis Eesti õiguse järgi on karistatavad, ei pruugi pagulase päritoluriigi seaduste/traditsioonide/usundi järgi olla karistatavad,» seisab selgituses.

Keskmiseks hinnati sotsiaalse sidususe ja segregatsiooni ohtu, äärmusluse kasvu Eestis ning ohtu tööturule ja majandusele. Madalalt hinnati võimalikku ohtu riigiidentiteedile ja kultuurile, terrorismi ohtu ning ohtu riigi poliitilisele stabiilsusele.

Ministeerium: tegutseme selle nimel, et ohte ei tekiks

Siseministeeriumi kodakondusus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi sõnul on võimalikud lahendused aga uuringu kõige olulisem osa, sest need annavad olulisi soovitusi edasisteks tegevusteks. 

«Näiteks on lahendustena välja toodud vastuvõetavate inimeste taustakontroll, kohanemisprogrammide ja vajalike sotsiaalteenuste pakkumine, riigi kutuuriruumi sobivate inimeste eelistamine ja pagulaste hajutamine erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Kõik need meetmed on Eestil pagulastega tegeledes ka täna töös,» märkis Mägi pressiesindaja vahendusel.

Samas aga nentis ta, et uuringus toodu ei ole lõpuni kohaldatav Eesti oludele. «Näiteks kirjeldab uuring sisserände ohte, tuginedes rahvusvahelisele teaduskirjandusele ja teiste riikide kogemusele. See aga Eesti oludesse ei sobi, kuna analüüsitud riikide – Austria, Taani, Ühendkuningriigid, Holland, Saksamaa, Tšehhi, Norra ja Soome – sisseränne pole kaugeltki võrreldav Eesti sarnaste numbritega,» sõnas Mägi.

Ta juhtis tähelepanu, et Saksamaale jõudis eelmisel aastal üle 200 000, Rootsi 81 000 ja Soome üle 3500 asüülitaotleja. Uuringu üks peamisi järeldusi on tema sõnul see, et riskide realiseerumise vältimiseks on kõige olulisem aspekt sisserände massiivsuse vältimine.

Siseministeeriumi kinnitusel on meile saabuvate põgenike arvu juures võimalik läbi viia põhjalik taustakontroll, kusjuures meil on õigus pagulase vastuvõtmisest keelduda, kui ta on ohuks riigi julgeolekule. Mägi sõnul kehtivad kõigile siinolijatele meie riigi seadused ja kui pagulane oma uuel kodumaal raske seaduserikkumisega hakkama saab, on meil õigus ta riigist välja saata.

«Kõikvõimalike ohtude kaardistamise eesmärk ongi olla valmis juhuks, kui selline vajadus peaks kunagi tekkima. Meie oleme valmis selleks, et uuringus välja toodud ohte kunagi ei tekiks ja et suudaksime vältida teiste riikide möödalaskmisi pagulasküsimustes,» lausus Mägi.

Uuringuga saab tutvuda SIIN.