Ma ei ole kindel, et oleme praegu Afganistanis võidukursil, tunnistas USA vägede ülemjuhataja admiral Mike Mullen eile riigi parlamendi Kongressi alamkoja relvajõudude komisjoni ees. Sellele lisas aga kiirelt: «Kuid ma olen veendunud, et me võime [võita].»
Mulleni sõnul vajab Afganistan paremat valitsemist, rohkem välisinvesteeringuid, arvestatavat põllumajanduslikku alternatiivi oopiumimooni kasvatamisele, rohkem koostööd naabruses asuva Pakistaniga ja mittesõjalist abi Ameerika Ühendriikidelt. «Me ei saa võiduni tappa,» märkis ta.
Uudisteagentuuri AP teatel diskuteeris Esindajatekoda vähe Iraagi-strateegia üle. Palju rohkem energiat kulutati aga küsimusele, mida peaks tegema selleks, et Afganistani rahu ja stabiilsus tuua.
Kuigi nii Mullen kui ka temaga koos esinenud USA kaitseminister Robert M. Gates rääkisid palju mittesõjalisest abist, napib rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) juhtkonna kinnitusel ka relvajõude. Nende hinnangul tuleks Afganistani saata veel 10 000 – 12 000 lisasõdurit, kokku on ISAFil seal praegu üle 53 000 sõjaväelase.
Kanada valimised
Kuigi ISAFile tõotab mõningast leevendust USA presidendi George W. Bushi teisipäevane teade, et Ühendriigid toovad 8000 sõdurit Iraagist välja ja viivad 4500 Afganistani asemele, said nad samas päev hiljem ka kohe uue põhjuse muretseda. Selle andis neile 14. oktoobri valimisteks valmistuv Kanada peaminister Stephen Harper. Tema teatas, et Kanada kavatseb 2011. aastaks oma üksused Afganistanist välja viia.
Praegu on kanadalastel Afganistanis 2500 sõdurit, kes teenivad Kandaharis. NATO-l on olnud eriti raske veenda riike, et need viiksid oma üksusi sellesse piirkonda, sest Pakistani piiriprovintsis on Talibani mässulised kõige tugevamad ja võitlused kõige verisemad.
Rasked valikud
33 miljoni elanikuga Kanada on Afganistanist toonud koju 97 vahtralipuga kirstu, mis on nende elanike arvu arvestades väga suur number ja muutnud missiooni rahva seas ääretult ebapopulaarseks. Ka Kandaharis tegutseva Hollandi kohta liiguvad jutud, et nad kaaluvad lahkumist.
Tänavu kevadtalvel räägiti, et Prantsusmaast võib saada riik, kes saadab Lõuna-Afganistani lisajõude, kuid lõpuks läkitas Pariis oma väed hoopiski itta ja sealt vabanenud Ameerika üksused liikusid lõunasse. Kanadalaste kohta väidavad mõned vaatlejad, et nemad sattusid Kandahari puhtjuhuslikult, Ottawa ei osanud hinnata riski, millesse ta oma sõdurid paneb.
Lõuna-Afganistanis teenib ka ligi 140 Eesti kaitseväelast: Kandahari kõrval asuvas Helmandi provintsis. Praeguse mandaadi järgi võib Eesti saata Afganistani kuni 150 sõjaväelast, mõningatel andmetel tahab kaitseministeerium seda arvu tuleval aastal suurendada 170ni.