Eesti teadlaste uuringust selgus, et kliimamuutus ja selle mõjud on Eestis teravnemas ning aina tihenevad suvised kuumalained võivad sajandi lõpuks tuua aastas 1000 surma lisaks.
Teadlased ennustavad: sajandi lõpuks on talv Eestis haruldus, suviseid kuumalaineid aga rohkem
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
14. august 2015, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliimamudelitele toetudes võib pessimistliku stsenaariumi kohaselt aasta keskmine temperatuur tõusta Eestis 21. sajandi lõpuks 4,3 kraadi võrra, mis tähendab, et juba lähikümnenditel jääb Lääne-Eesti saartel talvine õhutemperatuur püsivalt üle null kraadi ja sajandi lõpuks muutub lumine talv üle Eesti haruldaseks, leidsid Tartu Ülikooli teadlased.
Suviti aga sageneb mitmekordselt üle 30-kraadiste kuumalainete esinemine, tänaselt normilt 0,8-lt kuue kuni 13 kuumapäevani, vahendas Tartu Ülikooli pressiesindaja.
«Ka sademete hulk tõuseb praegusega võrreldes ligi viiendiku võrra, seejuures sagenevad just suvel kohalikke uputusi tekitavad paduvihmad. Sagenevad tugevad tormid, merevee tase tõuseb Eesti rannikutel sajandi lõpuks suure tõenäosusega kolmandik kuni pool meetrit, laiendades võimalikke üleujutusalasid rannikutel,» sõnas Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur Antti Roose.
Muutusteks tuleb valmis olla
«Juba täna, kui rannikut või jõelamme peaks tabama sajandi üleujutus, katavad üleujutusriskiga alad kokku 40 ruutkilomeetrit linnu-alevikke, kus elab ligi 7000 inimest,» lisas ta.
Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Sisekaitseakadeemia teadlaste uuring seostab tulevikukliima stsenaariumid ühiskonnatrendidega ning on aluseks kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavale aastani 2030. Kogemusi kliimariskide hindamisel ja tulevikukliimaga kohanemisel lisavad uuringusse Norra, Soome ja Rootsi juhtivad eksperdid.
Uuring sedastas, et kliimamuutuste kui vääramatu jõuga tuleb vältimatult kohaneda. Teadlaste hinnangul tuleb lisaks loomulikule või reageerivalt juhtumipõhisele kohanemisele kasvavaid kliimariske hakata Eestis maandama riiklikult ja strateegiliselt.
Roose hinnangul tuleb pikemalt, aastakümneteks, ette vaadata ja hinnata Eesti ühiskonna haavatavust, avalikkusel kliimariske teadvustada ning vastavalt otsustada, tegutseda ja käituda. Tema sõnul ei ole küsimus ainult kliimamuutuses kui sellises.
«Nii linnade planeerimisel, terviseriskides kui hädaolukordades seostuvad kliimamuutused ühiskonnaarengutega märksa laiemalt ja sageli kaudselt. Eesti linnade ja inimeste haavatavus kliimamuutustest sõltub paljuski siinsetest sotsiaalmajanduslikest protsessidest, aga ka riigi- ja kohaliku halduse võimekusest,» rääkis ta.
Roose sõnul tuleb kliimariskist tingitud hädaolukorrale, näiteks üleujutusele, maastikupõlengule või kuumalainele, kiiresti, täpselt ja meisterlikult reageerida.
«Ohte saab ka ennetada ning kahjusid vähendada kohapõhiste riskihinnangute alusel. Selleks tuleb parandada valdkondlike otsuste kliimakindlust, hoiatada riskirühmi ja arvestada vastasseoseid kõigis elukorralduse mõjuahelates. Oluline on tõsta otsuste kiirust ning täpsustada volitusi ametkondade ja kohalike omavalitsuste koostöös,» loetles ta.
1000 liigsurma aastas
Uuringu tervisemõjude analüüs näitas olulist suremuse tõusu perioodil 1996–2013 juba temperatuuridel 27 kraadi. Samas ilmnes ka vahe Lääne- ja Ida-Eesti vahel, kus rannikualadel oli mõju väiksem.
Kuivõrd kuumalained sagenevad, siis pessimistliku kliimastsenaariumi juures oleks sajandi lõpuks oodata Eestis ligi 1000 liigsurma aastas.
«Kuigi Eestis on hoiatussüsteemid olemas, oleks vaja täpsemalt paika panna, milliste õhutemperatuuride juures toimub info andmine elanikkonnale, millal antakse kuumahoiatused, kes need täpselt annab, milliseid meediakanaleid kasutatakse ning kust saab elanikkond informatsiooni, kuidas paremini kuumaga kohaneda,» selgitas tervise valdkonna juht, TÜ keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.
«Lisaks peame muutuvas kliimas enam tähelepanu pöörama õhu- ja joogivee kvaliteedile, siirutajate kaudu levivatele haigustele nagu puukentsefaliit ja -borrelioos, toidus leiduda võivatele mükotoksiinidele ja bakteritele, suuremale UV-kiirgusele suvel ja väiksemale päikesevalgusele talvel. Samuti peame arvestama, et teatud osa pagulastest on ka kliimapagulased,» lisas Orru.