Kuut siga kasvatav ettevõtja Airi Külvet imestab, et riik soovitab jätkuvalt seakatku pärast väiketootjatel oma kasvatus sulgeda, kui ometi on näha, et just suurfarmid on raskeid probleeme tekitanud.
Seakasvataja: väiketootmiste sulgemine seakatku pärast on mõttetu
15. august 2015, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külvet tõi esile, et suurlautadele keskkonna komplekslubasid andes jälgitakse küll, kuhu käib sõnnik ja kust tuleb sööt, aga praegusele olukorrale – vajadusele massiliselt loomi ohutult hävitada – pole mõeldud. «Näiteks Ekseko farmis on kuuel korrusel 40 000–50 000 siga, mis siis juhtuks, kui sinna katk jõuaks?» arutles Külvet.
Külvet imestas, et asjade sellise käigu juures endiselt soovitatakse väiketalunikel sigade kasvatamine lõpetada. «Ma ei näe sellel mõtet, et suured kukuvad ja väikestel aidatakse lõpetada. Minu soovitus oleks, et ärge jumala eest lõpetage!»
Külvet osutas, et praegu on võimalik PRIAst väiketootjatel saada rahastust uute nõuete täitmiseks, mis ei ole tema hinnangul väga keerulised täita.
Külvet kavatseb seakasvatusega jätkata, sest tema hinnangul on inimesed nõus väiketalunike kasvatatud liha eest nüüd ka rohkem maksma. «Katk tõi välja, kui ebanormaalne on suurtootmine. Tarbijad julgevad osta väiketootmisest sealiha, sest juhtunu taustal ei usaldata enam suurtootmist. Kuid ka väiketootja peab end täpselt suunitlema, olema avatud ja rääkima, kuidas kasvatus toimib.»
«Ma ei karda katku,» kinnitas seakasvataja. «Nii palju kui mina vaatan, kuhu katk sisse on läinud, siis need on kas väga väikesed farmid, kus inimesed eksinud, või suurfarmid, kus küll nõuded täidetud, aga... Vaatame, mis infot uurimine toob. Ei saa olla, et nakkust kannavad linnud, kärbsed ja hingeõhk.»
«Väiketalunike ohust viiruse levikul on selle taustal kummaline rääkida. Kui praegu oli näha, kuidas toimus Puurmanis 6000 sea hävitamine ja läbi maakonna Tormasse matmispaika vedamine, siis hoopis see oli oht ka katkust puutumata piirkonnale! Suisa ökoloogilise katastroofi lähedane seisund,» leidis ta.
Külveti hinnangul käis katkueelsel ajal näpuviibutamine kogu aeg vales suunas: «Kogu aur läks aasta-kaks selle peale, et rääkida, kuidas väiketalunikud on oht. Tegelikkus aga näitas, et oli ju hoopis vastupidi!» leidis Airi. «Need väiketalunikud, kes oma sigu tapavad, ei kujuta mingit ohtu, suurfarmides on see asi aga läbi mõtlemata.»
Külvet märkis, et siiani ei tea keegi, kuidas katk üldse sattus Puurmani farmi, kus bioohutusnõuded täidetud. «Mõttetu on seda marjuliste süüks ajada. Käivad jutud, et keegi pahasoovlikult viiruse sinna viis. Kui nii, siis miks seda ei uurita?»
«On arvamus, et katk tuli Lätist toodud saastatud söödast, aga see on tõestamata. Seetõttu ka keegi vastutust ei võta. Ega ju keegi ise kasvata sööta, kõik ostavad sisse, enamasti Balti piirkonnast,» arutles Külvet.
Seakasvataja tõi näite, kui seakatk Eesti lautadesse jõudis, siis üks väikefarm 150 seaga hakkas kohe oma loomadele antavat sööta kuumtöötlema. Enamik suurtootjaid sellist muutust teha ei saa, sest kogu toitmissüsteem käib täielikult automaatselt.
«Tekib küsimus, kas kõik need kaitsesüsteemid olid raharaiskamine? Kas kuskil tehti viga? Keegi võiks seda analüüsida,» arutles ta.