Suurasutuste ja ülikoolide kinnitusel pöörduvad inimesed nende poole konkreetsete ettepanekutega äärmiselt harva, peamiselt päritakse asutustelt ikka infot.
Asutused: kodanikud saadavad harva ettepanekuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusdoktor Jaak Uibu tõi oma katseuuringu tulemustena välja, et asutused vastavad eraisikute kirjadele väga üldsõnaliselt, leiavad ettepanekute mittearvestamiseks teisejärgulisi takistusi või jätavad üldse vastamata, eriti kui tegu on komplitseeritud probleemidega.
Postimees.ee uuris omakorda asutuste pressiesindajate kaudu, kui palju inimesed üldse konkreetseid ettepanekuid või soovitusi esitavad ning kas mingitel juhtudel neid ka arvestatakse.
Haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel märkis, et asutusele tuleb kodanikelt päris palju kirju, näiteks mullu saabus kodulehe või e-posti kaudu umbes 4000 küsimust, teist samapalju kirjutatakse ka piirkondlikele osakondadele.
«Algatusi ei tule palju, reeglina tahavad inimesed lihtsalt infot küsida, ka seda, miks üks või teine seadus on just selline,» tõdes Koppel. «Ettepanekutest meenub viimasel ajal üks ettepanek patsiendiportaali kohta (digiretseptide vaatamise kohta). Ettepanekud olid mõistlikud ja kuna haigekassa patsiendiportaali ei halda, edastasime ettepanekud omapoolsete kommentaaridega sotsiaalministeeriumile,» tõi ta näite.
Ka statistikaamet tõi oma kirjavahetusest välja peamiselt teabenõuded, mida aastas on üle 3500. «Statistikaametile kodanikud üldjuhul ettepanekuid ei esita. Riikliku statistika tegemise osas on võimalik kõigil asutustel ja organisatsioonidel, sh kodanikeühendustel kaasa rääkida statistikatööde kavandamisel,» lisas ameti kommunikatsioonijuht Anu Ots. Nimelt kinnitatakse aastaks plaan, milliseid uuringuid amet teeb ja selle koostamisel konsulteeritakse tarbijatega, küsides selleks ettepanekuid asutustelt ja organisatsioonidelt. «Kodanikeühendused ei ole seni ettepanekuid esitanud,» tõdes Ots.
Väike eelarve piirab
«Otseseid muudatusi, mis mõne konkreetse päringu tõttu on panga töös tehtud, ei oska nimetada. Mõju on pigem olnud kaudne,» märkis Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk.
Tervise Arengu Instituut saab aeg-ajalt lisaks infopäringutele tähelepanelike kodanike märguandeid: «Näiteks internetis leviva narkomängu kohta või on märgatud alkoholireklaami rikkumisi ning need kaebused on neid uurivatele asutustele ka edastatud,» teatas TAI pressiesindaja Maris Jakobson.
«Mitmest ettepanekust on alguse saanud ka konkreetsed projektid HIV ja alkoholi teemal,» tõi ta välja.
«Kahjuks on viimastel aastatel peamiseks põhjuseks, miks me ei ole saanud algatusi
toetada, eelarvevähendused,» lisas Jakobson.
Ülikoolid: olulised on vilistlased ja teadlased
Ka Tallinna Ülikooli pressiesindaja Maiki Voore märkis, et ametlikult organisatsiooni poole pöörduvad eraisikud konkreetsete ettepanekutega üsna harva. «Eraisik pöördub tavapäraselt näiteks õppe- või töökorralduslike, mitte sedavõrd ühiskondlike algatuste asjus. Ent teame, et rohkelt on tehtud pöördumisi ning ettepanekuid otse ülikooli vastava valdkonna spetsialistide ja ühiskonnas tunnustatud ülikoolis töötavate kõneisikute poole,» lisas ta.
Voore tõi siiski ka konkreetseid näiteid, mis muutusi algatanud. «Ülikooli poole pöördus aastaid tagasi Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, mis palus ülikoolil võimaluse korral toetada liikumispuudega tudengeid ülikoolis. Sellele pöördumisele järgnes protsess, millesse kaasati ka haridusministeerium ning mille tulemusena jagatakse liikumispuudega tudengitele toetust, tegeletakse nõustamisega ning parimate lahenduste otsimisega nimetatud tudengite liikumise lihtsustamiseks õppehoonetes.»
Tartu Ülikooli pressiesindaja Anneli Miljan ütles, et ettepanekutena laekuvad tavaliselt koolituspakkumiste küsimised ning riigihangete teated uuringute läbiviimiseks. Ta kinnitas, et kõik asjalikud ettepanekud katsutakse läbi arutada ja kui võimalik, siis ka vastavalt sellele mingeid muudatusi ellu viia.
«Kõige levinum näide on see, et kui näiteks tudengid või ka ülikooli töötajad/õppejõud ei leia kodulehelt või siseveebist vajalikku infot, siis kas õppeosakond või kommunikatsiooniosakond püüab nende ettepanekutele toetudes info hõlpsamalt leitavaks teha,» tõi ta näite.
Miljan rõhutas lisaks, et eriti oluliseks peetakse ülikooli vilistlasi, keda kaasatakse programminõukogudesse ja ülikooli kuratooriumi tegevusse ning kes on alati teretulnud avalikes aruteludes sõna sekka ütlema.
Kõik asutused kinnitasid ka, et kui nemad pole õiged või kompetentsed inimese küsimusele vastama, antakse kirja autorile alati teada, kuhu pöörduda.