Kas põgenikevool võib ka meie piirile jõuda?

Migrandid, peamiselt Süüriast, ootavad Taanis rongi, millega sõita edasi Rootsi. Foto: SCANPIX

Juba Skandinaavia riikidesse jõudnud põgenikevool paneb küsima, kas meie politsei- ja piirivalveamet on valmis stsenaariumiks, kus põgenikemass ühel hetkel ka meie riigipiiri ületada tahab.

Põgenikevood on tasapisi jõudmas Skandinaavia riikidesse ning eile otsustas Taani politsei, et ei takista riiki jõudnud varjupaigataotlejatel teed jätkamast näiteks Rootsi, Norrasse või Soome.

Nii opositsioonilise Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme kui keskerakondlane Mailis Reps tundsid kolmapäevases ETV saates «Foorum» muret, kuivõrd peavad riigipiirid vastu migrantide rände survele. Ühtlasi nentis ka välisminister Marina Kaljurand, et Frontexi piirimissioon peab olema senisest edukam ning ei tohi olla lubamatut sisenemist Euroopa Liitu.

Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juhi Helen Neider-Veerme sõnul on amet Euroopa rändekriisist tulenevalt aktiivses infovahetuses lähiriikide ja teiste Euroopa partneritega, et koguda infot inimeste rändeteekondade ja võimalike muudatuste kohta senistes peamistes teekondades.

«Kuna Euroopa Liidu sisepiiridel piirikontrolli ei ole, siis on ebatõenäoline, et juba Euroopasse jõudnud põgenikud püüaksid Eestisse siseneda üle kontrollitava idapiiri. Samas ei ole välistatud, et kolmandatest riikidest Skandinaaviasse pürgijad võivad üritada Euroopa Liitu siseneda just Eesti ja Venemaa vahelist piiri ületades,» sõnas ta Postimehele.

Neider-Veerme nentis ka, et ebaseadusliku sisse- ja läbirände surve Eesti piirile on viimastel aastatel suurenenud. «Sellest annavad märku nii idapiiri ületamiselt avastatud inimrühmad kui ka siseriigis või sadamates ja lennujaamas tuvastatud juhtumid,» selgitas ta.

Nende juhtumite tõkestamiseks ja avastamiseks rakendab politsei tema sõnul aktiivselt Schengeni kompensatsioonimeetmeid riigi sees kui ka profiilipõhist isikute ja sõidukite kontrolli Eesti väravates.