Siseministeerium lükkas EKRE väiteid ümber

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)korraldas Pärnus meeleavalduse. Foto: Ants Liigus

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) saatis omavalitsustele üleskutse mitte võtta vastu immigrante. Kuna siseministeeriumi hinnangul oli kirjas väärinfot, siis saadeti omalt poolt välja kiri, et EKRE väiteid ümber lükata. 

Postimees avaldab siseministeeriumi kommentaarid EKRE väidetele.

EKRE väide: siseministeeriumi analüüs näitab, et immigratsiooniga kaasneb hulganisti äärmiselt negatiivseid aspekte: slummid, kuritegevuse kasv, terrorismioht, lisakoormus koolidele ja sotsiaalpindadele jne.

Siseministeeriumi kommentaar: siseministeeriumi tellitud uuringu «Rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamise ja -paigutamise programmides osalemise võimalikud riskid Eesti sisejulgeolekule» eesmärk oli kaardistada võimalikke ohte ja leida meetmeid nende leevendamiseks. Analüüsist selgub, et ohud võivad realiseeruda ainult siis, kui sisseränne on massiline ning sisserändajad ei ole vastuvõtva riigi ühiskonda integreerunud.

Eesti praeguste numbrite puhul ei ole kindlasti tegemist massiimmigratsiooniga. Samuti on enamus uuringus välja toodud meetmeid Eestis täna kasutusel - näiteks hoidume kõigi pagulaste paigutamisest ühte piirkonda ning eelistame inimesi, kellel on suurem tõenäosus Eesti ühiskonda sulanduda. Kõige olulisem - võtame vastu ainult neid inimesi, kes tõeliselt vajavad kaitset ja on valmis meieühiskonda integreeruma.

Kuivõrd Eesti osaleb kriisi lahendamisel vabatahtlikult ja proportsionaalselt oma suurusega Euroopa Liidust, ei ole slummide teke reaalne probleem.

Pagulasi ei panda elama ühte kohta, suurde pagulaslaagrisse. Nad lähevad elama neile valmis vaadatud kodudesse, mis asuvad erinevates Eesti paikades. Omavalitsuses elavad paar peret kindlasti slummi ei moodusta.

Pagulaste paremaks integreerimiseks pakutakse neile töövõimalusi, teenuseid kohanemiseks, tugiisikut, lastele kooli- ja lasteaiakohti ning neile õpetatakse eesti keelt.

EKRE väide: Eestil puudub võimalus, võimekus ja vajadus valida meile hariduslikult, kultuuriliselt ja religioosselt taustalt sobivaid immigrante, me ei suuda kontrollida nende seotust terroriorganisatsioonidega ega sedagi, kas nad on sõjapõgenikud või lihtsalt õnneotsijad.

Kommentaar: kindlasti on Eestil võimalik kontrollida siiatulevate pagulaste tausta ja keelduda vastu võtmast inimesi, kes oleksid ohuks meie avalikule korrale ja sisejulgeolekule. Selleks osalevad menetlusmeeskonna töös ka kaitsepolitsei ja politsei- ja piirivalveameti ametnikud ning koostööd isikute tausta uurimisel tehakse teiste riikide julgeolekuasutustega. Näiteks on oma abi pakkunud Ameerika Ühendriigid.

Samuti esitame oma eelistused vastuvõetavate inimeste profiilide osas ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile (UNHCR) ning ltaaliale ja Kreekale. Eelistame Eestisse vastu võtta inimesi, kellel on kultuuriliselt kõige suurem potentsiaal Eesti ühiskonnas edukalt kohaneda ja hakkama saada, samuti haavatavaid gruppe, näiteks orbusid, üksikemasid ja perekondi.

EKRE väide: teiste riikide kogemus näitab, et iga pagulasstaatuse saanud immigrant toob kaasa 5-2O perekonnaliiget.

Kommentaar: pagulasega saavad uues riigis liituda ainult abikaasa ja kuni 21-aastased lapsed. Samuti eelistab Eesti võimalusel vastu võtta juba terviklikke peresid. Eesti senine praktika on näidanud, et massilist pererännet ei järgne - Eestis rahvusvahelise kaitse saanud 143 inimesega on tänaseks liitunud 31 pereliiget.

EKRE väide: välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt hakkavad vastu võetud pagulased saama toetusi, mis summeerituna ületavad kordades Eestis kehtestatud miinimumpalka ja pensione, lastetoetustest rääkimata.

Kommentaar: pagulastele ei ole ette nähtud mingit eraldi rahalist toetust, vaid neil on võimalik vajaduspõhiselt taotleda toetusi samadel alustel kõikide Eesti elanikega, näiteks saavad nad taotleda toimetulekutoetust 90€ kuus ja lastetoetust 45€ kuus. Pagulaste üüri-, vajaliku tõlketeenuse ja eesti keele õppe kulud tagab sotsiaalministeerium kuni kaks aastat ja selle hüvitab osaliselt Euroopa Liit.

EKRE väide: valitsus on tagajärgedest teadlik, kuid avatud ja ausa diskussiooni asemel on kõikprobleemid ja ohud maha vaikitud, riskidest rääkijad on sildistatud paanikaõhutajateks, sallimatuteks, äärmuslasteks ja isegi rassistideks.

Kommentaar: valitsus ja riigiasutused on esitanud kõik oma seisukohad avalikult ning kohtunud kõigiga, kes on seda soovinud. Siseminister ja sotsiaalminister kohtusid suvel omavalitsuste esindajatega erinevates Eesti piirkondades, samuti on olnud arvukalt kohtumisi ajakirjanikega.

Vaba diskussioon pagulasteemal on igati teretulnud. Küll on aga taunitavad kõikvõimalikud viha- ja vägivallaaktid, sealhulgas vaenu õhutamine.