Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et senine põhihariduse korraldus ei pruugi olla kestlik olukorras, kus õpetajate prestiiž, palgatase ja koolide varustustase vajab kogu aeg parandamist.
Õiguskantsler: senine põhihariduse korraldus ei pruugi olla kestlik
22. september 2015, 13:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga laps peab põhiseaduse kohaselt saama tema võimetele ja vajadustele vastava korraliku tasuta põhihariduse ja seda sõltumata elukohast, vanemlikust hoolest, jõukusest, ka emakeelest,» rõhutas Madise. Ta möönis, et lahendused ei ole lihtsad, kuid üks võimalus on siiski julgelt ja piisava etteteatamise ajaga koolivõrk ja selle rahastamine üle vaadata.
Õiguskantsler Ülle Madise käsitles oma tegevuse ülevaates tasuta kvaliteetse põhihariduse kättesaadavust, internetivabadust ja põhiõiguste kaitset internetis, olukorda kinnistes asutustes, erakondade rahastamise kontrolli, õigusloome korraldust ja kodanikuühiskonna julgust rääkida kaasa ühiskonna asjades.
Internetivabadusest rääkides, ütles Madise, et intellektuaalomandi kaitse vajab täiesti uut lähenemist kogu maailmas. «Tühja kasseti tasu laiendamine ei pruugi seejuures olla parim tee,» ütles ta. «On selge, et vanade, analoogtehnoloogiaaegsete lahenduste jõuga kaasaega vedamine teeb pigem halba kui head.»
Õiguskantsler peatus ka sellel, kui riik kogub sideandmeid ja muid andmeid, mis liiguvad internetis. Tema sõnul ei pea piirama mitte riigi võimalusi seda informatsiooni koguda, sest riik peab olema võimeline kuritegevust tõkestama ja avastama, vaid keskenduda tuleks kontrollimehhanismidele ja sellele, et nende andmete kuritarvitamine oleks välistatud või kui see toimub, siis kiiresti tuvastatav.
Peatudes olukorral kinnistes asutustes, ütles Madise, et kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda väärikusega.
«Ka siis, kui nad ise ei saa või ei taha väärikad olla. See on Eesti ühiskonna ja selle aluskokkuleppe, põhiseaduse tuum. Üks elu ei tohi riigi silmis olla rohkem elamist väärt kui teine,» ütles Madise. Ta märkis, et tõsine probleem nendes asutustes on personali nappus ja alamotiveeritus.
Oma ettekandes peatus Madise õigusloomel. Ta viitas 2011. aastal riigikogu poolt valitsusele antud suunisele, mille kohaselt tuleb kõik seaduseelnõud nendega hoolikalt ja siiralt läbi arutada, kes asja tunnevad ja keda seadus hakkab puudutama. Seaduse mõju peab olema hinnatud ja see riigikogule esitatud.
«Tundub, et seda otsust täidetakse peamiselt vähem oluliste seadusmuudatuste puhul, siis, kui on aega. Tõeliselt oluliste, ühiskonda muutvate seaduste puhul tavaliselt aega ei ole ja siis valitsus ka seda riigikogu otsust ei täida,» kritiseeris õiguskantsler.
Õiguskantsler viitas oma ettekandes ka nendele arvukatele koodeksitele, mis tegelikult ei ole mõeldud muutma mitte ühiskonnaelu, vaid üksnes sõnu ja mõisteid. «Seadus on ikkagi vahend, mitte eesmärk,» ütles Madise.