Postimees kirjutas juba 2003. aasta novembris ehk vaid kaheksa kuud pärast seda, kui riigikogu liikmed said õiguse küsida autoliisingu eest hüvitist, et riigikogu juhatus kavatseb pakkuda vanematekogule välja idee seada liisinguhüvitisele ülempiir. Samasisulist ettepanekut hakkab vanematekogu arutama ka tänavu oktoobri keskpaigas.
Postimees avaldab 2003. aasta 7. novembri ajalehes avaldatud uudise muutmata kujul.
Riigikogu kavandab autoliisingu hüvitamisele ülempiiri seadmist
Riigikogu juhatus ei pooldanud eile kuluhüvise arvelt autoliisimise lõpetamist, kuid kavatseb vanematekogule välja pakkuda idee seada liisinguhüvitisele ülempiir.
Autot liisivatele riigikogu liikmetele poleks see kuigi suur muudatus: paljude autoliisingu summa ongi peaaegu võrdne uue võimaliku maksimummääraga. Kallimaid autosid liisivad riigikogulased peavad aga hakkama oma ametipalgast juurde maksma mõnesajast kuni paari tuhande kroonini. Riigikogu liikme ametipalk on praegu umbes 26 000 krooni kuus.
Parteid kahtlevad
Riigikogu esimees Ene Ergma kinnitas, et võimalikku ülempiiri kehtestamist hakkab tuleval kolmapäeval arutama riigikogu vanematekogu.
Vaid kaks nädalat tagasi koos olnud vanematekogul kinnitasid aga kõigi fraktsioonide esimehed, et senine kord tööga seotud kulutuste hüvitamisel ning nende avalikustamisel on piisavalt läbipaistev ja seda pole vaja muuta. Hiljem muutis Res Publica fraktsioon partei esimehe peaminister Juhan Partsi nõudel meelt ja deklareeris, et loobub autoliisingust kuluhüvitise arvelt.
Riigikogu juhatuse istungil esitas Ergma Postimehe andmetel sama seisukoha, kuid ei leidnud juhatuse liikmetelt, Reformierakonda esindavalt Toomas Savilt ja Keskerakonda esindavalt Peeter Kreitzbergilt toetust.
Ergma ise oli kolleegide suhtumist kommenteerides kidakeelne. «Otsusele kasutusrent täielikult ära võtta on teatud erakonnad vastu,» sõnas ta. Küsimusele, millised, vastas Ergma: «Teatud, ma ei kavatse sellest rääkida.»
Riigikogu Res Publica saadikurühma nõunik Alari Rammo kinnitas eile õhtul Postimehele, et isegi kui vanematekogu peaks heaks kiitma autoliisingule piirmäära kuluhüvitisest, ei kavatse Res Publica liikmed autoliisimist jätkata.
Sõita on vaja
Samas on respubliklane Ene Ergma veendunud, et riigikogu liikmed peavad olema mobiilsed. «Neil peab olema võimalus sõita,» kinnitas ta. «See on normaalne ja keegi ei vaidlusta seda. Kuid valijate juurde sõitmiseks ei pea liisima luksusautot.»
Riigikogu liikmed olid Ergma sõnul ametisse astumisest peale kursis, et kehtiv kord lubab autot kasutusrendile võtta, ja inimesed arvestasid sellega kui täiesti seadusliku ja lubatud võimalusega. Samuti on sellised võimalused olemas mujal riikides.
«Kuid me peame otsima varianti, mis vastaks rahva õiglustundele,» nentis Ergma. «Ma arvan, et osa riigikogu liikmeid kaotas mõõdutunde ja luksusautode liisimine läks üle mõistuse.»
Oktoobris esitasid autoliisingu hüvitamise taotlused 101 parlamendiliikmest 48.
Res Publica on teinud ettepaneku, et riigikogu liikmed kaotaks ka õiguse lasta tööga seotud kuludena hüvitada lisaks autoliisingule ka restorani- ja alkoholiarveid. See ettepanek pole leidnud parlamendis laiemat toetust.