/nginx/o/2015/03/10/3856895t1hb585.jpg)
Kui riigikogu selleks mandaadi annab, võib järgmisel aastal NATO reageerimisjõududes vajadusel osaleda üle 200 kaitseväelase.
NATO reageerimisjõududes võib tuleval aastal osaleda üle 200 kaitseväelase
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
2. oktoober 2015, 22:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, mille kohaselt saab kaitsevägi vajadusel osaleda kuni 205 tegevväelastega NATO reageerimisjõudude kooseisus välisoperatsioonis, selgub eelnõude infosüsteemis avaldatud dokumendist
Eelnõu kohaselt võib Eesti üksuste kasutada ÜRO põhikirja rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.
Eelnõu seletuskirja kohaselt soovib Eesti tuleval aastal osaleda reageerimisvägede alalistesse mereväeüksustesse ühe miinijahtija ja kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonnaga.
Ka soovib Eesti osaleda reageerimisvägedes jalaväekompaniiga koos toetuselemendiga ning erivägede tegevväelastega.
Eesti on varem reageerimisvägedes osalenud mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinijahtijatega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga.
Sel aastal osaleb Eesti NATO 1. alalise miinitõrjeeskaadri koosseisu üks miinijahtija ja kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonnaga. Ka oli Eesti staabiohvitserid tänavu valmiduses täitma ametikohti staapides.
Reageerimisüksuste kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et üksusi saab kasutada ainult Eesti nõusolekul.
Seletuskiri nendib, et kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul reageerimisüksuse koosseisus sõjalisele operatsioonile toob kaasa lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Valmidusperioodil Eestis paiknevate tegevväelaste puhul ei teki muid kulusid.