Alates 1. juunist 2011. aastal hakkab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigi infosüsteemide arenduskeskuse asemel tööle riigi infosüsteemi amet, millega loodetakse Eesti küberturvalisust suurendada.
Loodav amet suurendab Eesti küberturvalisust
1. november 2010, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loodav asutus teeb riiklikku järelvalvet riigi infosüsteemi kuuluvatele ja elutähtsat teenust tagavatele infosüsteemidele kehtestatud turvanõuete täitmise üle, samuti teeb järelevalvet ka andmekogu kasutuselevõtmise ja haldamise seadustele vastavuse üle avaliku teabe seaduse ja hädaolukorra seaduse mõttes.
RIA töötab välja ka infosüsteemide turvameetmete süsteemi, infosüsteemide andmevahetuskihi ning riigi infosüsteemide haldussüsteemi ja korraldab riigi infosüsteemi kui terviku arendamist.
Lisaks korraldab RIA riigiasutuste vahelise andmeside arendamist ja haldamist, haldab kõrge käideldavusega riigi infosüsteemi baasinfrastruktuuri tagavaid süsteeme, käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente, peab riigiportaali «eesti.ee» ning esindab riiki rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja –projektides.
RIA juhindub 8. mail 2008. aastal vastu võetud «Küberjulgeoleku strateegiast 2008–2013», mis seab küberjulgeoleku tagamisel olulisimaks ülesandeks laiaulatusliku turvameetmete süsteemi rakendamise. See tähendab, et Eestis tuleb nii avaliku sektori asutustes, erasektori ettevõtetes, kolmanda sektori organisatsioonides kui ka eraisiku tasandil rakendada teadlikult vajalikke ja piisavaid turvameetmeid vältimaks võimalikke turvaintsidente.
RIA ümberkorraldamisega ja küberturbe (infoturbe) valdkonna laienemisega seotud vahendite lisavajadus on 12,9 miljonit krooni aastas Kuna organisatsiooni välja arendamine on pikem protsess, siis lisavahendite vajaduse tõus hajub kahele aastale. 2011. aasta lisavajadus on 8,8 miljonit ning 2012 lisanduv vajadus on 4,1 miljonit.
Ameti kulud kaetakse riigieelarvest ja majandustegevusest laekuvast tulust, rahvusvahelistes koostööprojektides osalemisest tulenevatest eraldistest ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahenditest.