Ministeerium tahab osa omavalitsuste haridustoetusest kaotada ja raha õpetajate palgakasvu suunata

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu
  • Ministeerium tahab kovide haridustoetusest investeeringukomponendi kaotada
  • Seadusemuudatusega ei ole nõus linnade liit ega maaomavalitsuste liit

Haridus- ja teadusministeerium tahab kaotada omavalitsustele ette nähtud haridustoetusest investeeringukomponendi ning suunata selle raha hoopis toetuse teise komponenti, õpetajate palgakasvu. See plaan ei ole omavalitsustele aga sugugi meeltmööda.

Haridustoetuse sees on õpetajate palgatoetus, õppealajuhatajate ja koolijuhtide töötasu, täienduskoolituse, õppekirjanduse, põhikooliõpilaste koolilõuna ja investeeringute toetus. Viimast saavad omavalitsused kasutada näiteks koolide rendimakse tasumisel või klassiruumis remondi tegemiseks. Nüüd aga plaanib ministeerium selle toetuseosa hoopis teise, õpetajate palka puudutavasse komponenti suunata.

Samasisulise plaani käis juba 2012. aastal välja toonane IRLi liige ja haridusminister Jaak Aaviksoo – järjest suurem osa koolide investeeringutoetusest peaks minema hoopis õpetajate palgarahaks ning puudujääva raha saavad omavalitsused taotleda tõukefondidest.

Möödunud kuu lõpus koostatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtubki, et haridustoetusest umbes 2,6 miljoni euro suurune investeeringuosa suunatakse hoopis õpetajate töötasu kasvu.

«Kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse koostöös on vajalik muuta rõhuasetust ressursside jaotuses nii, et riik toetab suuremahulisi investeeringuid ning õpilasepõhised ja marginaalse mõjuga investeeringutoetused suunatakse õpetajate töötasu kasvu,» põhjendatakse seadusemuudatuse vajalikkust.

Sellised sammud ja pidev trikitamine väljendab selgelt keskvalitsuse lugupidamatust omavalitsuste suhtes!

Nimelt on viimastel aastatel kohalikele omavalitsustele eraldatud investeeringute toetuseks umbes 2,6 miljonit eurot aastas, mis teeb õpilase kohta 19,7 eurot. Suuremale osale omavalitsustest oli ministeeriumi andmeil tänavu eraldatud riigieelarvelise investeeringutoetuse kogumaht alla 10 000 euro aastas ning neli suuremat omavalitsust sai investeeringutoetust üle 100 000 euro.

«Seega on investeeringutoetuse maht väike ja see ei võimalda kohalikel omavalitsustel planeerida ja teha suuremahulisi investeeringuid,» seisab eelnõu seletuskirjas. Riik näeb koolide toetamise võimalikkust hoopis koolivõrgu parendamisel läbi tõukefondide – 2015-2020 jooksul plaanitakse kaasajastada jätkusuutlike üldhariduskoolide struktuuri umbes 241 miljoni euro eest ehk umbes 40 miljoni euro eest aastas.

Omavalitsused selgelt vastu

See plaan ei tee omavalitsusi sugugi nii rõõmsaks kui ministeeriumit ennast. Näiteks saatis Tartu linnapea Urmas Klaas ministeeriumile vastuseks äärmiselt kriitilise kirja, milles toob välja, et linn ei nõustu kavandatava seadusemuudatusega ja palub nimetatud eelnõu mitte mingil juhul toetada. Seisukohaga nõustuvad nii Eesti Linnade Liit kui Eesti Maaomavalitsuste Liit, kes muuseas peavad lubamatuks seda, et ministeerium saatis eelnõu kooskõlastamiseks tähtajaga üks päev.

Foto: Margus Ansu

Tartu linnapea põhjendas, et muudatustega kaasnevad omavalitsustele lisakulud – Tartu linna eelarvele tähendab see tuleval aastal umbes 230 000 euro suurust lisakoormust.

«Ministeeriumile võib see summa tunduda tühisena, kuid linnale on see olnud suureks abiks kahe kooli rendimaksete tasumisel RKASile (435 000 eurot aastas), koolihoonete iga-aastaste remonttööde teostamisel või koolidele hädavajaliku inventari soetamisel. Kui see raha läheb nüüd õpetajate palgatõusu katteks, peab linn sama raha oma tuludest leidma,» kirjutas Klaas. Summa puudumisel võib linnapea sõnul jääda mõni oluline ülesanne täitmata või mõnel koolil hoopistükkis remont tegemata.

Samuti ei pea Klaasi sõnul paika ministeeriumi põhjendus, nagu asendaks järgmise kuue aasta peale jaotatav 241 miljonit eurot senist investeeringutoetust, sest sellest summast läheb lõviosa vahendeid hoopis riigigümnaasiumide rajamiseks. Kohalike omavalitsuste põhikoolide programmi eeldatav maht on Klaasi sõnul mitte 241 miljonit, vaid üle poole vähem, 109 miljonit eurot.

«Õpetajate palgatõusuks vahendite leidmine haridussüsteemi seest on viinud olukorrani kus isegi suurematel omavalitsustel on üha keerulisem riikliku õppekava täitmist miinimumtasemel tagada, rääkimata vajadusest tõsta teiste kohalikust eelarvest palka saavate spetsialistide (lasteaiaõpetajad, sotsiaal- või kultuurivaldkonna töötajad jne) palkasid. Veelgi enam - sellised sammud ja pidev trikitamine väljendab selgelt keskvalitsuse lugupidamatust omavalitsuste suhtes!» kirjutas Klaas haridusministeeriumile.

Samuti seisab Tartu linna seisukohas, et hariduse rahastamispõhimõtteid ei tohi muuta igal aastal ning õpetajate palgakasvuks tuleks täiendavaid vahendeid leida siiski riigieelarvest.

Raha investeeringuteks tuleb taotleda

Ministeerium toob seletuskirjas välja, et õpilasepõhine toetus asendatakse konkreetse kohaliku omavalitsuse koolitaristu kui terviku korrastamise toetusega. Toetust antakse neile kohalikele omavalitsustele, kes on teinud või kavandavad lähiajal teha koolivõrgu korrastamise otsuseid.

Need kohaliku omavalitsuse üksused, kes on koolivõrgu programmi tingimustest tulenevalt vastavad otsused teinud, saavad võimaluse katta 85 protsenti kooliinvesteeringutest. Kohalikel omavalitsustel endal tuleb tagada 15-protsendiline omaosalus.

Klaasi teeb murelikuks aga asjaolu, et vahendite taotlemiseks on programmi rakendusaktides mitmed piirangud ning need vahendid ei jõua kindlasti kõikide omavalitsusteni.

Heakskiidu saamisel peaks seadus jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles