Turu-Uuringute ASi uuringust selgub, et poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus Eestis on järsult langenud.
Uuring: poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus langeb
15. september 2008, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augusti teises pooles läbi viidud elanikkonna uuring näitab, et võrreldes juunikuus läbi viidud uuringuga on nende elanike hulk, kes kindlasti või pigem usaldavad riigikogu, langenud tervelt 12 protsendi võrra.
Teisena on 11 protsendi võrra langenud usaldus presidendi vastu, 10 protsendi võrra on langenud elanike usaldus ajakirjanduse ning Euroopa Liidu vastu.
Madal oli usaldus jätkuvalt erakondade (23 protsenti), riigikogu (43 protsenti), valitsuse (45 protsenti), mittetulundusühenduste (46 protsenti), peaministri (48 protsenti) ning ametiühingute (50 protsenti) vastu.
Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsuse kahanemine, mis sai alguse juba märtsis, mil päevakorda tõusis uus töölepinguseaduse eelnõu ning negatiivne riigieelarve, on jätkunud ka augustikuus.
Usaldus erakondade, valitsuse ning peaministri vastu langes augustis viimase paari aasta madalaimale tasemele.
Võrreldes juuniga kahanes usaldus peaministri ja erakondade vastu 5 protsendi võrra, valitsuse vastu 6 protsendi võrra.
Usalduse langus poliitiliste institutsioonide vastu on ilmselt mõjutatud pingelisest sise- ning välispoliitilisest kliimast (riigieelarve koostamine, Venemaa-Gruusia sõjaline konflikt).
Riigikogu usaldusreiting tegi kerge languse läbi varakevadel ning on seejärel püsinud stabiilselt 41-45 protsendi piirimail (varem 50-53 protsenti).
Kõige enam usaldasid Eesti 15-74-aastased alalised elanikud augustikuus päästeametit (täiesti/pigem usaldab 93 protsenti), piirivalvet (87 protsenti), Eesti Panka (81 protsenti), politseid (81 protsenti), maksu- ja tolliametit (78 protsenti) ning kaitseväge (76 protsenti).
Kõik eelpool loetletud institutsioonid on kõrge usaldusväärsusega silma paistnud ka varasematel uuringukuudel.
Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsusele antud hinnangute puhul ilmnesid suurimad erinevused vastaja suhtluskeele lõikes - võrreldes mitte-eestlastest elanikega on eesti suhtluskeelega elanike seas poliitiliste institutsioonide usaldajaid rohkem.
Ainsaks erandiks on siinkohal erakonnad, mille puhul statistiliselt oluline erinevus eesti ning muu suhtluskeelega elanike vahel puudub.
Suurim on lõhe peaministri usaldusväärsusele antud hinnangute puhul - eesti suhtluskeelega elanikest peab peaministrit usaldusväärseks 59 protsenti, muu suhtluskeelega elanikest on sama meelt vaid 21 protsenti.
Võrreldes juunis läbi viidud uuringuga ei ole ühegi mõõdetud institutsiooni usaldusväärsus tõusnud, kõigi mõõdetud institutsioonide peale kokku, on usaldusväärsus langenud keskmiselt 5 protsendi võrra.
Sarnane üldine usaldusväärsuse mõõnaperiood kaasnes ka möödunud aasta septembris-oktoobris enne kohalike omavalitsuste valimisi üles kerkinud skandaalidega.
Et kõige enam on langenud just rahva hinnangud riigikogu ning presidendi institutsioonile, võib üldise negatiivse suhtumise taga näha kõige selgemalt hinnangut presidendivalmiste eelmängule.