Peaminister Taavi Rõivase sõnul plaanib Eesti hoida kõikidel välispoliitilistel kohtumistel olulisel kohal Ukraina ja Venemaa-suunaliste sanktsioonide vajalikkuse küsimust ning toetab pagulaskriisi lahendamisel terviklikku lähenemist.
Peaminister selgitas riigikogus Eesti välispoliitika põhiseisukohti
12. oktoober 2015, 22:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaministri sõnul toetab Eesti rändekriisi leevendamisel jätkuvalt terviklikku lähenemist, mis hõlmab nii rände algpõhjustega tegelemist koostöös lähte- ja transiitriikidega, Euroopa Liidu välispiiri tugevdamist kui ka proportsionaalsusel põhinevaid solidaarsusmeetmeid erakorralise rändesurve all olevate liikmesriikide abistamiseks juba täna pikalt teemaks olnud ümberpaigutamise kaudu, kirjutas riigikogu pressiteenistus.
«Pagulaskriiside lahendamise meetmete otsustamine peab igal juhul jääma liikmesriikide ja ühiselt nõukogu pädevusse,» ütles Rõivas.
Vaadates Kreeka kriisile tagasi, ütles Rõivas, et majandus- ja rahaliidu kui sellise loomine on kindlasti olnud õige samm ja ühisraha on riikidele oluliselt rohkem kasu toonud, kui majandusarengule riske loonud.
Samas möönis ta, et küllaldaselt ei pööratud tähelepanu võimalike kriiside ennetamisele.
Rõivas toonitas, et Euroopa Liidu eesistujamaana on Eesti eesmärk olla professionaalne, efektiivne, avatud läbipaistva tööstiiliga ja asjalik eesistuja. Tema sõnul on eesistumise õnnestumiseks kriitilise tähtsusega inimesed. Eesistumise sisulise tööga on seotud kokku ligi 1000 inimest.
Kokku vastutab Eesti eesistujana ligikaudu 200 töörühma eest, arendus- ja koolitustegevusi rahastatakse 3 miljoni euro ulatuses ELi struktuurivahenditest ja sellele summale lisandub Riigikantselei eelarvesse planeeritud tugirahastus 615 000 euro ulatuses järgmise kolme aasta jooksul, mis on mõeldud strateegiliste personalipaigutuste toetamiseks.
Riigi eelarvestrateegias on tema sõnul ette nähtud eesistumise läbiviimiseks kokku alates käesolevast aastast kuni 2018. aastani 74 miljonit eurot.
Rääkides Eesti välisteenistusest ei välistanud peaminister mõnede Eesti esinduste sulgemist, sest välisministeerium peab järgneva viie aasta jooksul vähendama oma ametnikkonda 55 inimese võrra.
Alternatiivina nimetas Rõivas välisesinduste koosseisude optimeerimist. Ta lisas, et ühtekokku 42 Eesti diplomaatilises välisesinduses on igaühes tööle määratud majandusdiplomaat või majanduse eest vastutav inimene.
Rõivas selgitas, et järjest enam kasutab Eesti aukonsulite võimalusi Eesti majanduse ja ettevõtete äritegevuse edendamiseks. Kokku on Eestil 195 aukonsulit 84 riigis.
Peaministri sõnul seisab Eesti jätkuvalt selle eest, et Euroopa Liidu idapartnerluse poliitika oleks ambitsioonikas, pakkudes partneritele ulatuslikke võimalusi läheneda ELile.
ELi idapartnerlusprogrammi kuuluvad Ukraina, Moldova, Gruusia, Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaan.
Rõivase sõnul seisab Eesti selle eest, et ELi assotsieerumislepingud sõlminud Ukraina, Moldova ja Gruusia saaksid vajaliku Euroopa Liidu toetuse. Ta märkis, et ELi ja Moldova vahel on viisavabadus kehtinud juba poolteist aastast ja see toimib.
«Loodan, et üsna pea täidavad vastavad tingimused viisavabaduseks ka Gruusia ja Ukraina, mis arusaadavalt on mõlema riigi ühiskondadele väga oluline,» ütles Rõivas.
Peaminister vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Ain Lutsepa, Krista Aru ja Artur Talviku 16. juulil esitatud arupärimisele Eesti välispoliitika väljakutsete kohta.