Kui maanteamet leiab, et parklaomanikul on õigustatud huvi teada saada parkija andmed, ning kaalub eraparklatele ligipääsu andmist liiklusregistri autoomanike isikuandmetele, tuleb teostada ka järelvalvet, kuidas neid andmeid kasutatakse, leiab vandeadvokaat Indrek
Sirk.
«Kust me teame, et parklaoperaator, kes väidab, et tal on õigustatud huvi andmete saamiseks, kasutab neid andmeid just nimelt enda huvides, mitte näiteks kurjategijate huvides?» küsis Sirk Kuku raadiole antud intervjuus.
Sirgi hinnangul on probleeme isegi politseinikega, kes teevad päringuid oma isiklikes huvides ja kasutavad andmeid ära kas omal isiklikel huvidel või kuritegelikel motiividel, aga need juhtumid on politsei sisekontrolli jälgitavad ja kontrollitavad. «Aga parklatel oleks vaja tuhandete sõidukite andmeid iga päev. Kes nende üle järelvalvet teostab?» küsib Sirk.
«Tuleb Leedust või Venemaalt näiteks 10 musta värvi Honda CRV tellimus, autovargad teevad selle päringu ning selgitavad välja, kellel on need autod. Või näevad linnas meeldivat autot ja teevad päringu. Järelvalvet on praktiliselt võimatu teostada,» väidab Sirk.
Ka andmekaitse spetsialistide suureks üllatuseks lisati uude liiklusseadusesse punkt, et liiklusregistri andmeid võivad saada mitte ainuüksi avaliku võimu teostajad, vaid õigustatud huvi korral kes tahes, selgitas Sirk.
Igivanale küsimusele, kas tasuda parklas või mitte, soovitab Sirk maksta, kuna kohtu kaudu on võimalik parkija isik tuvastada.
«Kui te vähegi saate aru, et te tarbite mingisugust teenust, et siin on mingisugune parkimiskord kehtestatud, ja on ka parkimistasu, siis lihtsam, odavam ja vähem närvikulukam on maksta,» selgitas Sirk, lisades, et tema hinnangul ei suuda parklad enamikel juhtudel tuvastada, kellega leping sõlmiti.