Toetus Ansipile ja Savisaarele võrdsustus

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakondade logodega valimisnänn.
Erakondade logodega valimisnänn. Foto: Margus Ansu / Postimees

Viimased kuud on näidanud, et Reformierakonna võitu riigikogu valimistel märtsis ei suuda miski väärata. Ent oktoober tõi muutuse – Keskerakonna ja oravapartei toetus on nüüd võrdne.
 

Ent rebigu suurparteid omavahel, kuidas jaksavad, valimiste tegelik tulemus sõltub nendest inimestest, kes ei tea, kelle poolt hääletada või kas üldse valimagi minna. Neid on Postimehe tellitud ja Turu-Uuringute ASi läbi viidud küsitluse põhjal 30 protsenti valimisealistest kodanikest. Seitse protsenti vastajatest hääletaks hea meelega üksikkandidaadi poolt.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal leidis, et oktoobrikuine küsitlus on tehtud pisut enne seda, kui tulid Eestile head ja inimestele kindlust andvad andmed majanduskasvu suurenemisest.

«Kuid hoolimata küsitlustulemustest teeb valitsus iga päev tööd stabiilse majanduskasvu nimel,» lubas Michal. Ta kordas viimasel ajal valitsuserakondadele nii omaseks saanud tõdesid, et stabiilne majanduskasv on lastega peredele heade avalike teenuste pakkumise alus, võimaldab luua suuremat turvalisust ja tõsta pensione.

Loosungid ja tegelikkus

Turu-Uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg leidis aga, et ­euro tulek on jätnud küsitlustulemustele teistsuguse jälje.

«Me võime ju selgitada rahvale, et hindade tõus ei ole seotud euroga, vaid see on hoopis laiem teema, kuid tavainimene ei mõtle sellele poes käies või arveid makstes,» seletas Stamberg. Tema sõnul näitavad viimased küsitlustulemused, et Reformierakonna jõuline spurt teistest erakondadest ette ei olnudki nii veenev.

«Reformierakond peaks hästi teadma – üks asi on võimule saada, teine asi on seal püsida. Samamoodi on ka küsitlustulemustega,» sõnas Stamberg. «Inimesed seostavad eurot hinnatõusuga, ja ei saagi loota, et iga inimene tänavalt saab aru kõigist maailmamajanduse üksikasjadest ja liikumistest.»

Stambergi sõnul langevad süüdistused just Reformierakonna kui valitsuse juhtpartei kaela. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on hoidnud konservatiivset joont nii euroeufoorias kui ka praeguses euro-ootuse teadmatuses.

Mõneti vastab IRL oravaparteile viimase enda võtetega: kui peaministriametit pidas Juhan Parts, nautis Reformierakond vaikides kõiki kriisihetki, mis Partsil ja IRLil lahendada tuli, ning oskas end sujuvalt rünnakute turmtule alt kõrvale hoida. Praegu teeb IRL sama.

Stamberg leidis, et olukord läheb veelgi põnevamaks, kui parteid alustavad oma valimiskampaaniaid ning paiskavad valijate ette valimissõnumid. Ta ennustas, et peamisteks valimisteemadeks tõusevad tööpuudus, sotsiaalmaksutemaatika ja energeetika.

Opositsiooni vead

Just viimase suhtes on kahel valitsusparteil omavahel tihe rebimine. Michal leidis, et selle küsitlusperioodi hea uudis oli, et Eesti Energia loobus soovist hindu ligi 20 protsendi võrra tõsta ning mõistis, et kriisist väljudes ei saa hindu tõsta.

«Võimalik, et küsitlustulemustele on mõju avaldanud opositsiooni räpane poriloopimiskampaania ja inimeste hirmutamine, et valitsus on liiga ühtne ja Reformierakond liiga tugev,» pakkus Michal välja Reformierakonna languse põhjuse.

Stamberg tõdes aga, et tegelikult on seis poliitikaturul stabiilne. «Viimasel kahel kuul hakkas Reformierakond eest ära minema, aga ei suutnud end lõplikult lahti tõmmata,» tõdes ta.

Stamberg nentis, et Tallinna linn on viimasel ajal silma torganud ebamugavate kärpe­uudistega, mis kindlasti mõjutasid paljuski Keskerakonna tulemust. Nüüd on kõne alla argisemad teemad, mida seostatakse Reformierakonnaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles